Tegelikult käib muidugi tavaline suvelõpu koristamine nagu igal aastal. Tõstan pojenge ümber. Ja valmistan ette tulpidele kasvukohti. Täitsa lõpp, kuivõrd palju on ikka sadanud! Maa on ligi meetri jagu märg nii et nätsub. Palja jalaga enam üldse maa peale astuda ei saa. Uskumatu! Meie kõrgel ja kuival pinnal. Aga ehk on see millekski ikka hea. Ehk on hea õuna- ja ploomisaak järgmisel aastal.
Jätkame kapsastest: kuna ajutise terrassiga olid ikka muud plaanid (varajased sibulilled, kiviktaimla püsikud ja mõni mini-okkaline), tuli kapsastele jälle uus koht leida. Toppisin nad siis õuepealsesse vanni ja sel aastal veel üldse ei mingit kasutust leidnud pesupali-lilletünni.
Vann siis ühelt poolt:
Ja teiselt poolt:
Vannis kasvavad veel väikesed sarvkannikesed, petersell ja koos kapsastega sai lisatud krüsanteemikesed ja lillepotis üks begoonia.
Vannis kasvavad veel väikesed sarvkannikesed, petersell ja koos kapsastega sai lisatud krüsanteemikesed ja lillepotis üks begoonia.
Neid kapsaid annab vägagi edukalt ümber istutada. Praegused vihmad on igati abiks. Kuivemate kliimadega vajaksid nad tõsist kastmist sellise pideva kolimise korral.
Ja selline on lille-pesupali:
Ka valges peenras on üht-teist huvitavat:
Esiteks mulle väga-väga meeldivad need kõrged daaliad. Mul on selliseid kaktusdaaliaid kahte sorti: madalamad Playa Blanca ja kõrgemad My Love. Madalamaid kiusab vihm. Õied rikub ära aga kõrgemad on nagu kuningannad, uhkelt püsti troonivad valge peenra kohal.
Ja kuniks hostad veel väikesed, asendab neid see suvi sõrmkübara lehepuhmik:
1 kommentaar:
See vann oma tootsi peenra ja antiikrauaga (mitte vanarauaga!) on hiiglama lahe. No ja kapsapali ka muidugi. :o)))
Postita kommentaar