See kõrvits oma kuldkollase värvusega oli ikka nii isuäratav, et ma ei pannud vastu ja lõikasin väiksema katki. Nämm ...
Ideaalselt valmis ta muidugi polnud.
Paar kobedama konsistentsiga seemet oli küll sees, need panin kohe hoiule.
No vapustavalt hea kõrvits! Tõesti nagu sarapuupähklid - maitse poolest ja ka hammustades selline kõva nagu pähkel ikka. Pool kõrvitsat krõmpsutasimegi tütrega koos ära.Teine pool jagati kahe toidu sisse ära: esiteks kõrvitsasupp/kreem.
Selline ta siis välja näeb, see sõstramoosiga kõrvitsakreem:
Tegemine pole keeruline, keetsin kõigepealt kõrvitsatükid veega, siis lisasin piima, suhkrut ja mannat, keetsin, segasin. Võtsin tulelt ja mikserdasin. Taldrikusse ja moosi peale. Fotol on moos juba mugavalt kreemisse vajunud.
Maitses hästi. Tüdruk eelistas soojalt, mina arvan, et sihuke kreem on hea ka külmalt nagu tarretis koos mingi vaniljemaitselise kreemi või vahuga.
Tegelikult oli see nüüd küll pisuke patt nii head kõrvitsat sodiks keeta, seda sorti tuleb kindlasti just toorelt süüa.
Tegelikult oli see nüüd küll pisuke patt nii head kõrvitsat sodiks keeta, seda sorti tuleb kindlasti just toorelt süüa.
Aga minu patutegu jätkus. Järelejäänud kõrvitsatükid riivisin ja segasin saiataignasse.
Päris hea sai tuli välja.
Kunagi kuskilt ma lugesin, et kõrvitsasai on ka veel sellepoolest hea, et säilib hästi. No meie peres sellist säilitamise katset teha ei saa. Kui isegi juhtub, et Väike Abiline poetab saiatüki voodi taha "säiluma" , siis koer haliseb seal voodi kõrval seistes niikaua kuni keegi ikka vaatama läheb, et mida see koer seal nutab.
6 kommentaari:
Kiusad siin isuäratavate retseptidega! :)
Egas siis ju midagi! Mine aga löö ka oma kõrvitsasse nuga sisse!
Meie oleme kõrvitsasaia teinud aastaid mitu plaaditäit jõuluks ja säilimisega on jah nii, et kiiremini kui see sai, ei saa ükski toit otsa
:o) Ma tegin lasteaias kõrvitsast vormi, mida kisselliga süüa sai. Mulle väga meeldis, aga lapsed nagu eriti ei tahtnud.
Mälu järgi oli see umbes nii: keedad kõrvitsa pehmeks, surud püreeks (ilma keeduveeta), lisad mune ja kas šerbetti või *hakitud pähkeid, palju suhkrut ja kuuma piima*. Asi jääb üsna vedel. Siis puistad üle üsna ohtra riivsaiaga ja võitükikesed pinnale ja ahju.
Retsept oli vist pärit nõukaaegsest kokaraamatust "Lihtsaid toite", kui ma nüüd õigesti mäletan.
Aitähh, see on huvitav retsept! Kindlasti proovime ja kajastame ka blogis
Lillekasvataja
peaks minema ja mõne kõrvitsa ostma :)
Postita kommentaar