Puhkus on vajalik asi

Kui inimene on väsinud ja närviline, kui aedniku käed on mullast korpas ja küüned katki, ning kannad paljajalu käimisest krokodillilised, kui lapsemamma ei saa öösel magada sest pisukesel tulevad hambad ja abikaasa norskab nagu tahaks oma norisemisega maja lammutada... vat siis tuleb asjad kokku panna ja sõita näiteks Toila puhkekeskusesse .Väga ilus, tore ja igati SUPER! paik.
Mitte ainult praktilises mõttes hea koht aga seal on ka vaeva nähtud välise kujundusega. Nii on juba kohale jõudes silmadel koht kus puhata. Ilusal ümbrusel.
Neil on seal kujunduselemendina ka äraütlemata tore puu, mis pimeduse saabudes ilusasti helendab. Sain õelt postiga ka selle ööpimeduses pildistatud puu:Ma ei hakka siin nüüd väga pikalt seletama, et kuidas me seal koos õega saunatasime, ujusime ja lasime end igatepidi mudida ja kohendada. Igal juhul me võtsime sealt mis võtta andis ja ükspäev läheme kindlasti sinna ka tagasi. Personal on seal fantastiliselt armas, sõbralik ja abivalmis. Ja kui saabus lahkumine, tunnistasime mõlemad, et oleme tõeliselt lõõgastunud ja mõnusad inimesed. Vastupidiselt minu abikaasale, kes seekord ei saanud kaasa tulla ja juba mulle järele tulles kukkus urisema ja torisema, et tema ei tea kus parkla on ja kus ta seda teadma peaks ja ... ahh igatahes üks väsinud ja närviline mees. Ka õde vaatas, et no see mees vajab küll hädasti pediküüri ja kuuma vanni, mis ta kisab, eks ole, keset ilusat päeva? Ja ükspäev ma ta sinna viin. Vägisi kui teisiti ei saa.Need fotod on nüüd merepoolselt küljelt. Väga ilus rahulik kujundus.Ühte ja sama taime palju-palju, antud juhul siis hostat. Väga kena. Silm puhkab ja vaadata on ehk rohkemgi kui sel juhul kui oleks siin kõik erinevad hostad.
Ja nende akende taga asub restoran, kus tegime õega ühe uneeelse napsu kuulates kuidas keegi Genni nimeline meesterahvas laulis. Ilusasti laulis. Tasus kohe kuulama minna! Meiega ühines ka kapten Visnapuu, kes ütles nii imetoreda toosti. Et maailmas on nii halbu inimesi kui ka häid. Halbu on õnneks vähe, ütles ta. Neid on tõesti vähe, kinnitas ta. Ja siis me võtsime heade inimeste terviseks.
Hommikul, lõunal ja õhtul sai selles restoranis täitsa head ja tervislikku sööki rootsi laua süsteemiga. Kõhu sai täis ja mõnuga!
Meil oli küll väga tihe ihuharimise programm kogemata kokku pandud aga natukese ikka sai ümbruskonnas jalutatud.
Siit viib otse puhkekeskuse tagant trepp randa:

Õhtul hilja jalutasime ka dendroparki. Ka seal oli vaadata küllaga. Tegemist siis endise presidendi suveresidentsiga, mis oli omal ajal ehitatud kellegi vene kaupmehe Jelissejevi poolt. Kahjuks oli siis juba üsna pime, nii et pilditegemine jâi ära. Aga te minge ja vaadake ise sest oma silm on kuningas!
Maja seal küll polnud, hävitatud sõja käigus kahjuks. Aga aed, selle kujundus koos vaateplatvormide, voolava vee ja mustriks istutatud pöetud ligustrihekkidega on vaatamist väärt. Klassitsistlikus stiilis. Ka hilisel ajal on seal hea jalutada, laternad annavad valgust.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Enne veel kui ma läksin tagasi oma toriseva meha ja armsate laste juurde, käisin ära ka paradiisis:Seal võlvide all on mitme basseini ja saunaga mõnusalt hämarad ruumid. Talveaias (mis pildil) saab kohvi ja veini juues, puuvilju süües puhata pärast neid saunu ja ujumisi.
Sai ära proovitud ka Jaapani saun, ehk kuum mineraalvee bassein, uskumatult mõnus! Ja bassein kus värvilised vetevood ja veealune muusika. Esimese hooga mõtled klüll, et mis see nüüd ikka nii väga ära ei ole aga tegelikkuses on see hiigla mõnus ja lõõgastav. Ma olin seal nagu troopiline kala vihmametsa soojas ja hämaras vees.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
No ikka hakkasin jutustama...
aga hea oli.
Ja üldse... aednikud, teate! Sügis on käes ja õige varsti on aiatöödega nagunii jokk. Arvestades seda niru suve... ojeeh
Kohtume Toilas, mineraalveebasseinis! Ma elan nüüd seal.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Ah jaa. Tagasiteel sai käidud ka Valaste joal
Jälle midagi ilusat! Uskumatu, et selline koht üldse Eestimaal eksisteerib!