Mis tehtud, mis tegemata.2. osa

Jutt jäi pooleli kiviktaimla (5.) juures:
nii et siis kraapisin ja kratsisin. Pool jäi veel tegemata, eks teeb tiba hiljem, jälle kui aega saab.
Eelmisel aastal istutatud taimed (piimalill, padjandfloks, helmikpööris, kadakkaer ja see mütakas, mille nimi juba meelest läinud) kasvavad hästi. See kevad lisasin sinna hallnelke, põldmarja ja kõik lavendlid kogu aiast. Festuca glauka, see kõrreline sai ka koha kiviktaimlas. Mõned jätsin savipottidesse, iseasi kui kaua nad seal olla tahavad.
Suures savipotis on gladioolisibulad.
Kiviktaimla ei koosne ainult taimedest. Kuna mul on komme oma taskus koju tuua mitte ainult seemneid vaid ka kive, siis siin nad nüüd on: padjandfloksi kõrval on Alpidest toodud kivid. Varsti lisanduvad Emumäe kandist nopitud ümarad pisikesed kivikesed (tulevad koos ühe vanaaegse savikausi ja mägisibulaga) ja need lopergused kulunud telliskivid aukudega ja ilma, on pärit Tallinnast, linnahalli tagant, mererannalt.
6. Köögiviljad jmt.:
Ära söömiseks mõeldud taimed see aasta on tehtud pisut kummalisel valikul: meil kasvavad see aasta siis juurseller, lehtseller, dekoratiivne kapsas. Külvatud on kahte sorti maisi ja kikerherneid. Ümberistutamist ootavad veel ka artishokid. Kasvuhoones ei laiuta see aasta mitte kurk ja tomat vaid hoopis arbuus, melon, basiilik. Tomatit jääb see aasta vaid kaks taime, eelmine aasta neid lihtsalt ei söönud keegi. Kurke ikka tuleb paar taime, Igatsen kurgisuppi teha. See oli maitsev värk.
Traditsioonilised on minu aias herned, aedoad, kõrvits ja petersell.