Jätkub ..

Kõigepealt siis majast:
Mees ütles ise ka, et kui ta purgi avas, ehmatas ta ise ka algul ära. Oli, jah, selline mkhm värv. Aga seina ta läks ja praegu pole vigagi. Eks me esimese hooga arutasime, et las olla see esimene kiht mkhm värvi. Järgmise kihi võib ju tumedamaks või punasemaks segada. Värvi kuivades aga leidsime, et pole tal ju miskit viga. Päris ilus küpsisepruun maja tuleb meil. Maja saab olema nagu kakaoküpsisekook kirsimoosivaabaga ja valgete vahukoore rantidega. Nämm.
Praeguseks kuupäevaks on kogu alumine korrus juba voodritatud ja värvitud. Kahjuks pilti pole sest fotokas jupsib järjekordselt. Ebameeldiv lugu. Peab uue peale mõtlema hakkama.

Taimseil teemadel:
igasugu vigurid õitsevad juba. Näiteks üks värd-forsüütia. Öeldakse küll, et see põõsas ei taha õitseda kui põhjatuul talle peale puhub. Aga näe üks kahest põõsast õitseb küll. Mujale istutada neid pole mõtet, mul puhub igal pool tuul. Tuulevarjuks mõeldud kuused-männid-mägimännid on kõik üsna väikesed veel. Tuleviks, no üsna kauges tulevikus ei puhu neile enam miski tuul.
Olelusvõitlusest:
see aasta on päris palju uusi ja huvitavaid taimi aeda toodud. Eks pikemalt kirjutab igast eraldi kui ka juba mingigi pildi sinna kõrvale saab. Nii mõnegi taime olen soetanud kahtluseuss hinges, no et kas on ikka suurt mõtet, et nii külmakartlik või muidu keeruline hooldada. Aga ei või iial teada, millisele taimele meeldib siin meie juures ja millisele mitte. Katsetama peab, siis saab teada. Oli ju kunagi aeg kui ma kahtlesin tokkrooside või arbuuside kasvatamise üle. Arbuusile tuleb lihtsalt ettekasvatusega rohkem aega anda ja tokkroosid ei nurise siin millegi üle. No see talvine niiskus ikka hävitas neli taime aga see oli ka kõik. Külma ja tuuli ei karda nad mitte.