Ja tegemist on palju. Põhitöödena konserveerimine ja sügiskünd. Aga hea on see, et ka tahtmist ja jõudu tegutsemiseks jagub. Ja positiivseid emotsioone on lihtne leida. Eriti kui köögilaud näeb välja kui troopikasaar:
Pole paha, mis? Avastasin, et ka patisson on väga maitsev vili. Grillin/praen neid pisemaid, maitsestan pipra ja sidruniga. Väga nämma eelroog. Või magustoit.
***************************************************************************
Sirvisin oma blogi ja avastasin, et olen ühe teema hoopis unarusse jätnud. Ürdipeenra teema nimelt. Pole ka ime. See aasta ei soosinud seda kohta üldse. Kevadel küll kõpitsesin sealgi, külvasin erinevaid salateid ja tuunisin teerada aga siis hakkas meie koer pulmitama ja ümbruskonna koerad arvasid, et minu ürdipeenar on hea koht ( jube, jube!!!!) viisakalt öeldes wc jaoks. Selge see, et ma seal enam miskit ei teinud. Hiljem, kui olin koertest lahti saanud, ründasid seda kohta mutid plaaniga ehitada sinna muttide New York. Pilvelõhkujad jms.
Nojahh, siis viskas mul üle ja jätsin selle koha hooletusse. Mingi hetk kadusid mutid ära. Ja ma asusin selle koha jaoks uut plaani hauduma. Mitte küll 100 % uus, trepid, tee jms jääb, samuti jääb osa püsikuid aga salatid ja muu kraam, mida tahaks kevaditi ka toidulaule panna, kolib kasvuhoone kõrvale.
Ürdipeenar asub ju sellises kohas, mis peaks silmailu pakkuma. Otse maja ees. Nii olen plaaninud sinna lollikindlad püsikud (ma mõtlen, et ka aediirised sobiksid sinna imehästi, no teate, nad ei varja ju müüritist)(ja loomulikult ka tulpe, palju tulpe!) ja põõsad.
Ja tema korrashoidmiseks tuleb siiski mingi lihtsam moodus välja mõelda kui muru niitmine. Niideti küll aga rammus maa ja hein kasvas seal kogu aeg topeltkiirusega. Mingi multš. Mingi peenrakate. Ja seda rammusust tuleks kuidagi ikkagi ära kasutada, nomaitea, kõrvitsad sinna järgmisel aastal vist panna.
2 kommentaari:
Koriluse aeg muudab köögi tõesti kõige värvilisemaks eluruumiks. Ma mõtlen samuti igaks päevaks erinevaid pirukaid, quiche, suppe, püresuppe, hautisi ja pajaroogasid välja. Sulatatud-, suitsu-ja riivjuustuga. Liha, singi ja muu värgiga. Kõik, mis sügavkülma ei sobi tuleb ära süüa:)
Vat seepärast mul polegi seda kõige armsamat looma. Kui oma koera õpetad veel välja aias viisakalt käituma, siis külalistele ei tee sa kohe mitte midagi selgeks.
Aediiristele, muide, väga rammus muld ei sobigi, nad eelistavad veidi lahjemat ja liivasemat pinnast.
ma ei saa aru, miks nüüd blogger seda bisness pakub:)
No siis ma ei pane iirised praegu. Kurnan seda maad paar aastat millegagi, hiljem panan. Mul kogu see teerada ju puhas kompostihunnik1
Postita kommentaar