See juhtus kogemata. Tegelikult on mul aed täis täielikku värvide segu ja ma ei leia kuidagi, et minu Tootsi peenrad silma riivaksid. Nimelt oli nimetatud raamatus mainitud sedasorti lause, et kui liig kaua värvide järgi hoolikalt kavandada, hakkavad hiljem tädi Maalide segupeenrad silmades karjuma. Minul esialgu ei karju. Aga seda peab küll mainima, et sinna võsa-raudrohu varju jääb ka üks esialgu pisike virsikuste õitega põõsasmaran ja olgem aus: ma tõesti otsin mõttes talle uut kohta.
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
teisipäev, 14. august 2007
Värvid peenras
Kuskil varasemas postituses mainisin raamatut "Värvimängud aias". Seda peenart kujundades ma just eriti ei mõelnud, et kuidas need värvid kokku sobivad aga praeguse seisuga on puht juhuslikult täitsa huvitav värvikombinatsioon tekkinud: tumesinine käoking, lilla kassinaeris, valge raudrohi ja sini-lilla-valge rukkilill.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar