Tikrid.
Kui ma kunagi sellesse majja kolisin, kommenteeris ühe mu tuttava ema, et oi kui palju tikreid, kes neid kõiki ära korjata viitsib. Meil on neid tõesti palju. 1 mägitikker, 2 hästi suurte tikritega põõsast, 3-4 kollaste marjadega ja 3 tavaliste punaste marjadega. Aga sellegipoolest süüakse neist enamik ära. Niisama, kommi asemel, õhtul telekat vaadates. Koogi sisse ja moosina.
Esimesel pildil on mu väike abiline natuke hädas. Talle küll meeldis tikreid korjata kuid keeruline oli aru saada, et kas mammud tuleb potti panna või hoopis potist välja tõsta.
Seekord tegin tikreid sisse hoopis mahlapressiga. Kui marjad korralikult puhastada, kõlbab ka sodiks mõeldud kraam ilusti moosiks. Siis kui marjad mehustatud, segasin suhkruga ja keetsin läbi.
Ilma keetmata nad lihtsalt ei seisa kuigi kaua. Kaaned peale ja teki alla ööseks sooja. Hommikul kontrollin kaaned üle ja jahedasse ruumi.
Lõunasöök praetud pelmeenide kõrvale:
Viilutasin sibula ja kuumutasin ta õlis klaasjaks. Lisasin tükeldatud paprika, kurgi, suvikõrvitsa ja tomati tükid. Maitsestasin soola, suhkru, loorberi, pipra ja vürtsiteradega. Natuke üht maitseainesegu ka.
Kui nüüd küsida, et kas ma muud ei teegi, kui kokkan, siis vastus selline, et tegemist ju augusti kuuga. Ikka muudkui kogu kraam aiast järjestikku potti.
Eks ütleb ju mu blogi pealkirigi, et ... aastaring...ja augustis ongi kokkamine üks põhitegevus.
Ja kuna pealkirjas on ka teine sõna: lillepeenar, siis viskame pilgu sinnagi:
Estragon-puju.
Olen proovinud teda maitsetaimena kasutada, kuid mulle ta maitse eriti ei istu. Võib-olla olen ma teda kasutades midagi valesti teinud, kes teab. Aga ilu pärast võib teda kah kasvatada, selline imposantne põõsakene.
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
3 kommentaari:
Tundus, et lapsega pildil:) on tegu v2ixe punase tikriga, mis p2rit Ameerikast, vanemaid & vastupidavamaid sorte. Pole seda sorti eriti qskil n2inud, aga vanades taluaedades veel leidub. Kas Sul on marjasortide nimed ka teada? V6i ongi nn. vanad talusordid aastakymnete tagant? Vabandan napaka uurimise p2rast, aga tahaxin oma l6bux uurida eri marjaqltuuride hakkamasaamist meie ilmade juures:)
Mul pole õrna aimugi mis nende sordinimed on. Sain nad koos majaga.
Rõõm tõdeda, et ma pole ainus, kellele estragon ei maitse. Muide, mida Sa mägitikritega teed?
Postita kommentaar