reede, 14. mai 2010

Nipid fotograafia aladelt ja pisut filosoofiat


Elu on mõnikord keeruline. Mis siin ikka pikalt seletada, eks igaüks teab isegi. Kahjuks on enamusel meist probleeme, mida lahendada või muresid, millega peab õppima toime tulema. Aga kui on olemas selline koht nagu aed, kus võib istuda suurel lamedal kivil ja kuulata vee vulinat või hommikul tervitavad sind suured roosad õied, siis teeb miski imekombel, justkui salamisi elu jälle hulka paremaks.
Ilusat laulu ka.

Need fotod, jutt ja muusika on pühendatud kõikidele kurbadele. Ehk teeb kasvõi milligrammi jagu olemise lihtsamaks.

6 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Elu tundub tõesti mõnel hetkel keeruline, aga mõne aja pärast saabub ikka mingi selgus ja enamus probleeme haihtuvad ka ajapikku üsna pisikesteks või olematuteks. Ja need roosad väga ilusad tulbid ongi ühed helged abimehed just sel hetkel kui meel kõige mõrum.

Ma ei saa aru, kuidas Sul need pildid sedasi tulevad, minu blogger ei tee mingeid sääraseid trikke.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Mis mõttes? Kui ses mõttes, et fotod on erineva kujuga, siis nad ongi erineva kujuga. Ülemist fotot lõikasin paint'is.
Homme kommenteerin üle.

MUHEDIK ütles ...

Ei, hoopis see, et nad oleks nagu üksteise külge kleebitud

Ja ära ole kurb, maailm on tegelikult üks äraütlemata ilus paik

Eve Piibeleht ütles ...

Kui halvemaid päevi ei oleks, ei oskaks me paremaid ära tunda. Kõik möödub.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Mina olen ok aga mul palju tuttavaid, kes kõik väga kurvad on, neile ma mõtlesingi

Kadakas ütles ...

See fotode asi tuleneb sellest, millise tarkvaraga keegi bloggerisse asju üles laadib ja millisega keegi vaatab. Kui ma vaatan sedasama postitust exploreriga on pildi üksteise küljes kinni, Google Crome'ga on kõik tipp-topp. Mozillaga võib veel erinev olla. Mulle meeldib internetis kasutada Crome, kuna see kõige mugavam, aga blogipostitusi viimistlen exploreris, et kõigi tarkvaradega toimiks.