Kõht on tühi ...

... aga pole probleemi sest varsti saab juba aiast midagi hamba alla.
Aiast on saadud köögilauale juba igasugust rohelist kraami: salatit, tilli, murulauku jne. Ära proovitud on esimesed kurgid kasvukast ja maasikadki.
All fotol ilutseb basiilik. Täna peakski natuke korjama ja kuivatama. Tunnebki end kasvukas liiga mugavalt.Teine taim, mis tunneb end kasvumajas hästi, on kabatshokk. Ma nii rahul selle taimega. Näeb nii mõnusalt eksootiline välja. Ja läheb iga päevaga aina suuremaks ja laiemaks.
Ûhel pool kabatshokki kasvab salat ja teisel pool on näha see kummaline maasikaspinat. Ôeldakse, et süüakse rohkem ikka selle taime lehti. Maitsesime. Tavaline muru maitse. Kange tahtmine on ta sealt välja katkuda, segab minu ninnu-nännu kabatshokki laiutamast, aga ootame ikka spinatil need marjamoodustised ka ära. Nii huvi pärast. Üllatavalt õnnestunud on ka minu dekoratiivkapsa kasvatus. Pole end kunagi mingiks kapsakasvatusprohviks arvanud. Ikka on nad suht nirud olnud või on neil hordides kapsaussid kallal olnud. Vahva on see, et tundub, et kahte ühesugust kapsast ei tulegi. Kõik on erinevad. Aiamaal on üldse kõik väga okei. Sellerid kasvavad nii et mühiseb. Apteegitill on ka tibi-tobi. Madal aeduba kasvatab kah ilusaid taimi. Ja maasikamaa on punane. Marju tuleb küll igaks juhuks õhtul salaja korjamas käia, noh, et tüdruk ei näeks. Ükspäev ta siiski sai posu marju ja ei juhtunudki midagi! Äkki ta polegi maasikatele allergiline? See oleks küll hea. See oleks isegi väga hea.
Maltsa on ka palju. Kahju, et maltsa süüa ei saa. Oleks aastane toiduvaru olemas nagu naksti. Vesiheina küll keegi kunagi kuskil propageeris, et pidi nagu kapsas olema.Rohida aega ei ole. Jaanipäevast saati on meil mingi jama majas. Kõik on haiged järjepannu. Enne oli kogu pere. Nüüd siis mees tõbine. Kui see jama veel kaua kestab, siis hakkame küll maltsa sööma. Muu on lihtsalt maltsa alla kängu jäänud ja hukka läinud.
Punkt.