Vigurid

Enne kui viguritest kirjutama hakkan, tuletan kõigile meelde, iseäranis oma 13-aastasele pojakesele(pesitseb praegu linnas mamma-papa juures), et AEG HAKKAB SAABUMA!
AEG marju korjata ja moosi keeta. Nimelt lubas pojake, et kui ta omale kitarri saab, siis korjab ta ära kõik punased sõstrad see aasta. Jõudu talle! Tundub, et sõstardele on hea aasta.

Esimene purk mustsõstramoosi ongi juba tehtud.

Ja nüüd vigurid:
esimeseks maarjaohakas, Silybum marianum: Lootsin kahemeetriseid iludusi omale aeda aga ei tea, kas vihmased ilmad on süüdi või miski muu, ega nad eriti ei uhkelda küll. Pikkust on umbes 1.40 Aga noh, eks suve jagub veel, aega on veel kasvada.
copy-paste seemnemaailma lehelt:
Seemned korjatakse augusti lõpul-septembri alguses, juured kaevatakse välja sügisel. Leotist ja taimest keedetud leent kasutatakse ravimina maksa puhastuseks, põiehaiguste, reuma, kroonilise bronhiidi jt raviks. Õied, noored lehed ja taimevarred kasutatakse salatina. Seemneid pakis 0,5 g.

Ja siin ongi

MAASIKASPINAT

Päris õnnestunud see foto just pole aga umbes niisugune ta välja näeb.
Söömiseks teda rohkem küll kasvatada pole mõtet. Marjade maitse on jube ja lehed on nagu muru ikka. Aga ilutaimena lillepeenras võib teda kasvatada küll. Kui ma ta kasvuhoonest välja kratsin, siis vaatan, et äkki õnnestub mõne taime ümber kolida. Kasvukas nimelt napib ruumi.

Dekoratiivkapsad:
üks ilusam kui teine.