Selle sain siis eelmisel sügisel naabrinaise käest. Vihm on mõnevõrra õisi räsinud, ei saanud õiget pilti. Isegi värv pole päris õige. Tegelikult on ta pisut tumedam, rohkem lillakam. Ja tolmukad ei paista nii välja. Aga ilus ja imposantne pojeng on ta sellegipoolest. Kõrgekasvuline.
Vana taluaia roosa. Kõige hilisema õitsemisega. Nagu siin varem on juttu ka olnud, pole ta päris mitu aastat korralikult õitsenud. Eelmine aasta ümberistutatud ei õitse ka see aasta. Vana, veel ümberistutamata puhmik õitseb küll aga ta pole pooltki sellest, mis ta tegelikult on. Kasvab muidu ka väga kõrgeks ja õied on nagu praetaldrikud.
Paula Fay.Mulda susatud see kevad. Juurejupi sain Juhani puukoolist, veebipoe kaudu loomulikult. Pärast pildistamist lõikasin õie maha, las hoiab oma kasvujõu pigem juurdumiseks. Kui õis näpus, tuppa tulin, küsis mees, et kust ma selle roosi sain. On tõesti väga roosilik pojeng. Isegi puhmas ja lehed meenutavad pigem roosi kui pojengi.
Kahel viimasel pildil ilutseb valge vana-taluaia pojeng. Väga kõrgekasvuline. Väga uhke. Juurikat ärge küsige, ma ei anna. Ma olen kade ja õel. Hoian omale.
Ta pole päris 100 % valge. Keskel südamikus on punased krähmud.
Lõpetuseks veel niipalju, et ühte uut pojengipere liiget saame veel imetleda. Nimelt Nymph, samuti muretsetud see kevad Juhanist, sätib end samuti õitsema. Ei tea, kas on siis nagu hiigelsuur õunapuuõis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar