Ciota nunnu raske elu

Mõnda aega tagasi vaatasin, et minu Ciota nunnu ei kasva enam. Lihtsalt on, ei edasi ega tagasi. Jäin siis mõttele, et äkki vihmauss potis. Muld potis nägi kummaline välja, kohev selline. Uurisin siis foorumeist inffi ja sain teada, et vihmaussist lahti saamiseks tuleb ta ära uputada. Natuke julm. Aga mul on minu nunnut rohkem vaja. Nii et panin nunnu lillepoti kraanikaussi likku paariks tunniks. Mingit vihmaussi sealt välja küll ei tulnud aga nunnule selline suplus meeldis igal juhul. Kasvatas omale paar lehte juurde kohe.

Mul siis nii hea meel, käisin teda ikka imetlemas. Ta elab meie magamistoa aknalaua peal peaaegu uhkes üksinduses sest mujal pääses kass talle ligi ja kippus teda närima. Imetlen ja imetlen ja mida mina näen! Potis on risti-rästi imepeenike ämblikuvõrk! Kedrikud jälle! Või kas ikka on kedrikud? Võrk on, kahjustused justkui ka (sealt ei julge midagi kindlalt väita, kassi hambajäljed ju alles ilusti) Otsisin siis poja vana mikroskoobi üles ja üritasin sellega vaadata. No ei näinud kusagil mingeid oranze täppe. Vat ei tea, ehk oli lihtsalt mõni kevadest segi läinud ämblik.

Elame, näeme.

Täna tegin ringtuuri aias. Kuldvihmad on kõik elusad, üks plataan aga on leidnud oma otsa. Talvekatte alla oli kuri hiir omale pesa teinud ja puuhakatise juured läbi närinud.