pühapäev, 17. veebruar 2008

Trepitegu.

Ja algaski trepitegu. Küll oli hea tunne! No et ei pea enam seal redelil kõõluma. Tuleb välja, et ma kardan kõrgust.
Ja mitte vähe.Vanainimese asi.














Trepp on selline lihtne. Ilma igasuguste uhkete keerdus postideta ja vinksus-vonksus käepidemeta. Küllap selline ei sobikski meie majja. Ma olen meie maja alati nö. lapiteki majaks pidanud. Ta ongi viltu (ei ole vajunud vaid ongi kalde peale viltu ehitatud) Ja eelmine peremees parandas ka seda maja nö. lappimise põhimõttel: kust tuul sisse puhus, sinna pandi "lapp" peale. Kas siis plekitükk, lataki tsementi palkide vahele või mõni muu selline omalaadne variant.
***
Kui trepiehitusega teisele korrusele jõuti, oli meie neljajalgsel hea meel. Ometi sai tema ka üles! Muidu nuttis allkorrusel köögis kui kogu pere (kaasa arvatud KASS!) üleval oli.












Ja olemegi üleval! Piirded on kah paigas. Kogu selle viimistlemisega läheb küll terve igavik veel

aga nüüd on lõpp vähemalt juba aimatav. Nö. lõpp, sest tegelikult tuleb ka all-korrusel remont ära lõpetada. Oeh. On ikka mäsu!










Oma seemnemajanduse tarisin kah üles. Esimene külv läks nässu, sest kass arvas, et hoolitsev perenaine on talle aknalauale ilusa vaatega wc tekitanud. Leidsin kaltsukotist tüki vana kardinat ja panin selle knopkade abil aknaorvale ette. Esialgu, kui taimed kõik suht olematud veel (kõrreline ja kress sai ümber istutatud, ülejäänud pole veel tärganud)mahuvad nad ilusasti ühele aknalauale ära.

2 kommentaari:

Lillysmuul ütles ...

j6udu remondi tegemisel!
kassi vaatega wc ajas hullult naerma. mu kassil ongi vaatega wc tegelt....iccc,mitte kyll aknalaual.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Aitähh, eks selle remondiga saab vist veel mitu aastat mässata.
Aga selle kassi koha pealt peab vist lausa nõu varsti küsima minema. Ta on vist pisut metsa poole. Öeldakse küll, et üks hull peab perekonnas olema, las olla see siis kass. Kas neil üldse esineb hullumeelsust?