Sügisel jäi siis selline seis, et kaotasin võitluses umbrohu ehk kellukaga kiviktaimla omamises. Kogu mu ehitus jäi talle. Eks see aasta üritab jälle. Mürgitada vist see kevad ei saa, sest istutasin sinna ühed tokkroosid, bergeenia ja helmikpöörise. Pluss kõik pisikesed siniliiliad ja kobarhüatsindid. Liiga paljuks läheb neid kõiki ümber kolida. Võitlus jätkub siis paljakäsi edasi. Ega see aasta midagi uut sinna väga istutada ei tahagi. Vaatasin, et lavendel
tundis end seal väga hästi. Kui talv teisi lavendlitaimi ära ei võta, mis mööda aeda laiali kasvavad, siis istutan kevadel nad kõik sinna.
Lisaks jäävad sinna veel hõbevalge kadakkaer ja jänkusabad (kui nad muidugi ise end külvata suudavad) ja roosa sulgnelk.
Aitab sellest küll.
Vaimusilmas tundub see ilus.
Ah jaa ja üks nõmmkann kasvas seal ka. Roosa.
3 kommentaari:
Teemast väljas: Nägin foorumis küsimust. Ma pean puudeplaani Järvselja hinnakirja http://www.jarvselja.ee/index.php?view=sub&lan=est&id=4 järgi -tahaks kevadel seal kohapeal ära käia, näeks suuri puid ka.
Aitähh, see on hea link. Huvitav, et võrreldes aiasõbraga on seal hinnad palju väiksemad. Eks vist istikud siis ka... aga see-eest juurduvad paremini.
Vatasin, et Aiasõbral pole alati müüdava istiku kõrgust kirjas, aga mõnel oli (nt. serbia kuusk) ja selle järgi sama kõrge istik Järvseljal oli odavam - niiet istiku kõrguses väga vahet ilmselt pole. Vahe on selles, et Järvselja omad saad paljasjuurselt ja pead sinna üüratu kaugele ise järgi minema, paari istiku pärast pole ju mõtet. Järvseljal on tõenäoliselt ka madalamad tootmiskulud - tasuta tööjõud õpilaste näol + lisafinantseerimine õppeasutusele. Ma Tallinna puukoolide hindadega ei saaks endale ilmselt pargi istutamist hetkel (samas ei taha edasi ka lükata, sest puud kasvavad ju nii aeglaselt) lubada, aga Järvselja hindadega tuleb kõne alla küll.
Postita kommentaar