Vanas laudas elanikeks on meil pääsukesed. See pesakond on õnneks leidnud omale pesitsemiseks koha kuhu katuste vahetajad ligi ei pääse.Sea songermaa. Alustasin tasapisi jälle uue lillepeenra rajamist. .
Nõndanimetatud kiviaia peenar. Praegu ongi seda mugav seal sonkida, sest elumaja ümber möllavad ehitusmehed ja lendab ehituspraht.
Taimi sinna eriti praegu ei istutagi, on vaid mõned rebasesabad, iirised ja tokkroosi-pisud, mis sätivad end õitsema alles järgmine aasta. Ah-jaa ja suur posu saialilli.
Homme peaks ka trimmer lõppude lõpuks koju tagasi maanduma. See teeks mu tegemised hulka kergemaks.
Sellistesse kohtadesse eelistan peenraid teha nö. "kõrvitsapeenra süsteemiga". Lihtsalt laon hunnikusse jäätmed ja niidetud rohu, peale sõnnikut ja mulda. Läbi kaevan need kohad alles järgmisel kevadel. Väga mugav. Ei ole vaja mingit umbrohtu sorteerida.
1 kommentaar:
See keskmine pilt meeldib mulle nii väga, et ma esimese hooga mõtlesin selle endale arvutisse salvestada. Siis muidugi taipasin, et ega blogi kao kuhugi. Selline kena neiu ja ehe taluõu + raudvoodi disainielemendina. Just selline koht, kus tahaks varahommikul ringi patseerida. Sa oled ikka õnnega koos! Mul trügib linn igast küljest peale.
Postita kommentaar