Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
esmaspäev, 18. juuni 2007
Ood mehele aias
Ûle-eelmises kirjatükis mainisin, et "voolikuga igale poole ei ulatu jne. ..." Mees sattus seda lugema ja ütles, et nüüd hakkavad kõik kommima, et vaat, kus sul on alles mees, ei raatsi naisele parasjagu pikka voolikut osta.
See tuletas mulle meelde, et väga olulise oma aias olen peaaegu täiesti tähelepanuta jätnud: nimelt omaenese mehe!
Tema aiatarvete ostunimekirja ma siia muidugi üles tähendama ei hakka, mainin vaid, et aiavoolikut on meil 50 meetrit. See oli siis
lihtsalt takkajärgi täpsustuseks.
Mida mees aias teeb? Esimesel pildil on nö. kõrvaltööd: maa kaevamine, küttepuudega mässamine( selle töö juures on ka poiss ametis) ja niitmine.
Teisel pildil on meie ilusasti pügatud heinamaa ja puuhakatised. Kaugemal on varem istutatud, juba juurdunud taimed, esiplaanil eelmise sügise istikud. Tsipa liiga palju lâks neid siiski välja, sellest kevadest alates üritan ise taimi ette kasvatada.
Mis puutub sellesse niitmisesse, siis peab rõõmuga üles tähendama, et see aasta ei ole keegi veel ühtegi ploomi ega kirssi igavikku trimmerdanud.
Ja see siin on meie vana maja uus vundament. Mehe selle suve projekt on majale uus kuub selga tõmmata.
Minu meelest ilus vundament.
On asju, mis üldse jääks tegemata kui mees appi ei tuleks. Oma tulbiõnnetuse tõttu plaanin uut lillepeenart. On meil selline vana kiviaia jäänuk vana aida ja kasvumaja vahel. Imeline paik uue püsikute peenra jaoks. Aga kuidas tarida sinna SUURI kive või muuta nende asukohta kui oled väike ja nõrk nagu ma olen? Egas midagi- mees aitab.
Kiitus mehele!
Hurraaa!
Ja siin pisuke pilguheit liivakeskuse rajamisele: kui liivakast sai valmis, tuli sellele ka mingi varjuandja leiutada. Meil läks üks õunapuu nö. aia taha. Sellest sai siis varjualuse algus. Kõrvale paigaldati veel puid ja siis üles ja veel lisatoed ja ronitaimedele lillekastid ja üks vana ratas maasse ja ... noh, ühesõnaga nüüd on ta siis valmis ja näeb välja vot selline:
Mida ma küll teeksin ilma oma meheta? Mul poleks ju minu tirtsugi, keda sellesse kasti mängima panna!
Aamen
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Emocionaalne, ilus & 6IGE! Meest Tuleb kiita! & vundament oli ka ilus.
Postita kommentaar