kasvumaja uksedki lahti. Paari tunni pärast oli õhusooja 14 kraadi ja ladistas vihma. Mis siis ikka, panin jälle uksed kinni siis. Oligi ammu aeg vihmal tulla. Aed nii suur, igale poole voolikuga ei ulatu, see kannudega trampimine oli kah juba tüütuks muutunud.Kõrvalpildil õitseb palderjan. Selle taime tulek minu aeda oli üsna omamoodi. Enamik taimi tuuakse aeda ikka pottides, äärmisel juhul juured märga paberisse/mullapalli/samblasse/naatidesse pakitud aga mitte see taim! See palderjan toodi ukse ette trepi peale kassile rõõmuks. Aga meie vana kass oli selline vaikne joodik, mätsutas natuke juurikat ja vart, aeles seal peal korra ja jäi siis kossti sinnasamasse magama. Ei mingit oodatud laulmist ega lällamist. Eks see juurikas siis pudenes trepi kõrvale rohtu ega meenunud enne kui paar aastat hiljem märkasin samas kohas huvitava kujuga lehti. Jätsin niitmata, et näha mis imevigur sealt tuleb. Alguses oli ikka kõvasti imestamist, et kust selline niiskete metsade taim meile siia trepi kõrvale sai. Kassilugu meenus mõnevõrra hiljem ja siis oli üllatus suur, et vaat kus kange juurikas!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar