Igasugust:

Pole tükk aega olnud sobivat vaba momenti, et siia ka midagi kirja panna. Ometi on suvel tegemisi tunduvalt rohkemgi kui külmadel aegadel.

Näiteks nn. liivakeskuse rajamine. No kas pole meil vägev liivakast? Sinna juurde tuleb veel pisike lehtla koos ronitaimedega (Mehhiko vanikkuljus, ängislill, hernes Aamissepp, lattuba), kiigega ja ronimispuudega. Loodetavasti ei pannud ma ronitaimi liiga palju. Vastasel juhul on meil augustikuus keset õue dzungel.

Järjekordne saak meie aiast: hihii, redised. Tomateid ja kurki tuleb ikka veel nädala või kaks oodata.

Selles toidunurgakeses võiks ka ära mainida pisikest külaskäiku Põltsamaale. Tõime sealt omale mitu pudelit siidrit. Pikk, loodetavasti päikeserohke suvi ju alles ees. Ûllatavalt huvitav linn, see Põltsamaa. See jõgi, sillad ja roosisaared! Soovitan kõigil läbi astuda, vaatamist on.

Kaua planeeritud aga lõpuks tehtud: ostsime aiakiige! Nüüd on hea logeleda õues palavate ilmadega.

Tagaplaanil peaks ka näha olema, et meie vana maja on omale uue vundamendi saanud.

Lisan ühe pildi veel meie majast. Metsaveotraktor eemaldab parasjagu ülearuseid juppe, millest hiljem siis hakkaski liivakeskus valmima. Pildil olev vana trakats pandi ka liikuma.

Viimasena läheks siis tagasi haigete tulpide teema juurde.

Kõigepealt läksin enda lohutamiseks shoppama ja tarisin koju vot sellise taime. Nimi algas tal M tähega. Muu läks meelest ära.

Lisan tarkuse kuupäeval 31.juulil: taime nimi on mikania scandens. Sootaim, meie kliimas toataim. Suvitab meeleldi õues.

Nüüdseks on enamik tulpe välja kaevatud, mis järelvalmimas, mis kuivamas, mis juba sorteeritult paberkottides augusti lõppu ootamas. Ûhe sordi viskasin kõik minema, aga ta oligi suht niru ja ei meeldinud mulle eriti. Selle maa-alaga polegi nagu muid erilisi plaane kui, et laiendame natuke maasikamaad ja lisame veel mõne vilja- või marjapuu. Osa maad jääb ka lihtsalt muru alla. Ei tohi ju olla riski, et haigusetekitajaid mujalegi tarime.