teisipäev, 19. juuli 2011

Põllutöölise raske elu

Oi issversussver, täna võtsin oma hukkaläinud köögiviljamajanduse käsile. Kevadel polnud ju kellegil aega, nii jäidki kartulid seemneks ostmata ja maha panemata. Viimasel minutil külvasin tühjana seisma jäänud maale igasugu ube. Nooh mis lihtsalt kapist kätte sain. Nirud nad on aga õitsevad siiski. Enamus. Hoolimata sellest hirmsast maltsametsast,mille neile ümber lasime kasvada. Täna siis harrastasimegi neljakesi põllutöölise rasket elu ja võitlesime maltsaga. Ai jeerum.


Maltsasaak on hea. :) Päris hukka ma seda maad ei lase minna. Toon naabri käest sõnnikut ja rajan sinna paar peenart maasikatele. Ei saa endised tallinlased kartuli ja porgandi kasvatamisega hakkama. Mina olin selles veendunud juba ammu, mees sai selle selgeks siis see aasta. :P
Kogu selle maltsakraamiga tekitasin koletu suure kompostihunniku ürdipeenra-maile. Trepp ja rada sinna jäävad aga ma muudan kogu seda kupatust natuke kergemini hooldatavamaks. See mururaja idee oli ju väga armas aga niita seda rada oli absoluutselt võimatu! Nii et praegu näeb mu ürdipeenar välja selline:


ja kuna tiigipeenar on valmis, võtan nüüd selle käsile. See on ju õudne! Otse maja ees selline imelik imelik imelik maeiteamisasi!
Rapsisime selles lämbes põllutolmus kella neljani, siis kobisime sauna. Kauem poleks kuidagi jaksanud. Põllutöölise elu on kohutav! Õnneks saime enam-vähem valmis. Malts on kadunud.  On loodud free place lootusele maasikate suhtes!

3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

:D
Kuidas see meil kõlaski?
...sest kuigi töö on vaevane
ja vahel väsitav....
nii jah, aga kui olete rassimise lõpetanud, on jälle üks naeratav koht juures.
Ja Abiline on ju päris rõõmsa näoga veel:)

elfriide tramm ütles ...

ohissand! lahe ju tegelt :)

ja need porknad ja kardulased.... nendeni läheb veel aega, aga ükskord nad tulevad nagunii :P

Tsiil ütles ...

Mina olen Trummiga ühte meelt, tulevad ükskord nii kui nii. Lase lastel porgand maha panna ja siis saavad nad lustida ja kasvab kui mühin :D