esmaspäev, 11. juuli 2011

Edusammud ja põnevusest aias.

Aeg läheb aga asja saab ja väikese toa remont on juba nii kaugel, et saab laetalasid õlitama hakata.


Ilus lagi, mu meelest.
Suur ehitamine nakatab lapsigi, korjavad ülejääke ja klopsivad hoolega maju ja aedu. Nostalgia. Kui mina olin veel laps, oli see mul üks lemmikmänge. :)


Suur ehitustöö. Ja selle ehitustöö tähe all me põhiliselt elamegi. Vist igavesti. Köök ootab ju ka sedasama iluravi ja uut lage.
Aiatööd ootavad ka oma järge. Mina selline kangelane pole, et nende suurte kuumadega suudaks rohida näiteks. Mina ikka ootan, et malts oleks suur-suur, siis lähen kirvega kallale ja talvised küttepuud ka omast käest. See oli nali, muidugi, see küttepuude osa. Aga muu mitte. See kirve osa.
Õitsema on hakanud selle aasta uustulnuk, rohtlaliilia:


On ikka ilus õis!


Sordinime ei tea nii äketse öelda, see mul kuskil paberites kirjas, ei viitsi otsida. Ja vist polegi mõtet, sest mäletamisi ostsin rohtlaliilia, mis kasvab kõrgust 1,20 aga see isend on vast kolmveerand meetrit, mitte rohkem. Et olen vist jälle petta saanud. Juhtub. Tänavaasta sain ka lõpuks teada, et see hirmsuurte helekollaste õitega päevaliilia, mille ostsin kunagi aastaid tagasi sibullilled.com-ist, on tavaline ruuge päevaliilia ja Juhani puukoolist ostetud kolm söögi-arooniat on hoopis ilu-arooniad. Mõnikord on müügimeestel teistmoodi arusaam sellest põnevusest aias, et milline see uus taim siis on?!
Tradeskantsia õitseb hooga. No temale see kolimine tuli vist ainult kasuks.


Istutasin ta tiigi lähedale. Ma ei tea üldse tegelikult, et mis taim see tradeskantsia on aga kaldataimeks minu meelest sobib hästi.  No välimus selline

1 kommentaar:

MUHEDIK ütles ...

See suur ehitustöö on nii nostalgiline, tuleb ainult mõelda tegutsema teine poiss...:) ja ongi pildike ajaloost.

Hea kui igasse aastasse Aiast uudiseid mahub, avastamisrõõm on alati kõige suurem rõõm.