reede, 22. juuli 2011

Kurja putuka kurjad teod ja mis maksab õnn

Alles see oli kui istutasin uude vastloodud peenrasse taimi. Leidsin ka kaks ilusat rukolat kivide kõrvale, lootsin uhket põõsakest. Ai tutkit, mingi pisike must kirbu moodi hüppav putukas näris paari päeva jooksul mu rukolad ja savipotis kasvava paktsoi-kapsa puhta sodiks.


Tundub, et talle maitseb kõik söödav, ka mungalill on näritud:


Kapsa viskasin minema, muid plaanin millegagi pritsida. Iseasi, et millega? Mürgiga nagu ei tahaks. Seda putukat paistab massiliselt olema, roomavad tiigi kaldail ja üldse igal pool. Soolavett vist, muud ei tule pähe. Ja mis putukas ta üldse on?!
Õnneks kõiki taimi ta ei näri. Tundub, et ainult neid, mida isegi sööks. Salateid igasuguseid. Askleepias näitab mulle oma ilusaid õisi:


Ja tiigis on riisitaimed omapärase värvilaigu tekitanud:







Sellised ilusad punakad lehed. Õnn, et nad ikka kasvavad ja on oma kasvukoha omaks võtnud. Kui nii edasi läheb, pean välja mõtlema, et kuidas neid toas edasi kasvatada. Ei raatsi ju jätta, eks ole?
...............................................................................................
Õnn. Mõni käib õnne seitsme maa ja mere tagant otsimas ja arvab, et ega teda raha eest saagi. A natuke saab ikka. Nii umbes 0,67 tonni õnne maksab 5.22. Tõime nimelt lastele liivakasti uue liiva. See võttis väikepoisi puhta tummaks. Pärast istus pool tundi vaikselt liivakastis liivahunniku otsas, surmtõsine nägu peas, patsutas liiva, aeg-ajalt vaatas minu poole, noogutas rahulolevalt ja kinnitas: nüüd auto sõidab.
................................................................................................
PS.: millal oleks hea aeg liiliasibulaid välja kaevata?

7 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Mu meelest seal aias praegu muud polegi kui kuri päike ja näljased satikad:(

Aga õnneks pole ilmaski vaja suurt raha, vaid hoopis suurte unistuste täitumist, mida tavaliselt rahaga mõõta ei saagi.
Ma kujutan seda õnne teie õuel väga hästi ette:)

kukupai ütles ...

Enne kui mürkideni lähed, kas rohelise seebi veega oled proovinud kasta? Ja tavalise nõudepesuvahendi lahus pidi ka aitama, mu väikese roosi lehed päästis ära, õienupule jõudsid satikad küll enne 1:0 teha kui märkasin....

Tii ütles ...

Väga huvitavad perforeeritud kressiõied! Kressid maitsevad väga hästi veel tavalisele kapsaussile ning mustale täile. Kressid ma olen korra kahjuritõrje käigus hävitanud - vist üsna seebine lahus ja midagi muud ka hulgas, koos roosidega pritsisin. Roosidele ei juhtunud midagi halba.

Rukola peaks ise taastuma. Mul nii tublisti kasvatab uued lehed kui mingid kontsudki alles jätta.

Paksoist ei tea ma midagi. Kahtlustan, et see on seesama taim, mille vinskevõitu rootsudega suured libedad lehed peaaegu tervena hiinamaal supileemes ujusid ja kangesti kurku kinni jääma kippusid. Nojah, peale pulkade ju muud relva ei olnud nende manustamiseks. Brr..

Liivamäe kuningale aga palju mõnusaid hetki oma varandusehunniku otsas.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ma mõtlen ka, et kasutan mingit seebi-soolavett. Fairyga kärsatasin ükskord roosid ära, rohkem ei proovi.
A pak-choi on väga maitsev salatina. Supi jaoks on ta na õrn

Muhedik teab seda õnne, tal pidevalt õnne-hunnikud õue peal ;)

Hiline ütles ...

Seda teeb maakirp, mõttetu leebete vahenditega pritsida, natuke aitab puutuhk, aga pead sellega arvestama, et ta on massilisel esinemisel väga laial pinnal kus kasvab ristõielisi, aga ka roosõieliste ja muudel ümbrohtudel.

Aga liivahunnik ongi üks tähtis lapseea komponent ja neid "liivamänge" harrastavad ka paljud vist elu lõpuni :DDD
Nagu mu noorema noorem ütles kui hoovi toodi 15 kanti ehitusliiva ja 3 rüblikut olid hunniku otsas nädalapäevad möllanud ning kui mees hakkas siis ehituseks sealt liiva kärutama, et igal ühel peaks olema oma liivahunnik :)

Köögikata ütles ...

Oi seda õnne! :o)

Aga need satikad, kuramused, jah. Ja muud tõved. Mul on töökasvuhoones kurgid juba üsna varasest noorusest haiged ja neem-azal ei aita ja muuga seal pritsida ei taha. Ja boss targutab - mis siis nüüd viga on, kurgipuudust pole meil ju kunagi varem olnud.
rofixoc - mingit profikoktili on neile satikatele-tõbedele tõesti vaja.

Tsiil ütles ...

Mina tassisin mere äärest endale pange liiva koju. Sellist ilusat, valget (unistavalt) Vaat et panen suurde klaasanumasse ja siis vahin seda talvel õndsa näoga :) Liivahunnik peab olema!

Mul hetkel seda augustajat pole, käis kevadel ja nihverdas monarda lehed auklikuks. huh.