Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
teisipäev, 26. aprill 2011
Ma olen kivide ohver :)
Ja ometi on saabunud aeg, kus saan jätkata seda, mis eelmisel aastal pooleli jäi. Ühendan tiigi ümbruspeenart järgmise peenraga. Tegin ülevaatliku foto. Praegu ju lehtpuud-põõsad ei sega vaadet. Vahepeal sai siin paar päeva jutti logeletud. No mitte midagi ei teinud. Vahtisime niisama. Ja selle vahtimise käigus avastasime, et meie pisikeses tiigiaugus elab kaks ilusat konna. Peenikesed ja triibulised. Ühel on rohelised jalad ja teisel punased ... :)
See keldriaugu juures tuunimine on ju igav, väga üksluine töö, muudkui riisu ja kaeva, riisu ja kaeva. Ei mingit loomingut. Aga see tiigi pikendus on lahe, loomingut täis. Saan seal oma kivitreppe ehitada ja tarin sinna oma üksikult murus kasvavad pojengid. Enamik neist, eriti madalamad sordid, jäävad tõesti murus hätta.
Kividega on väga inspireeriv aias tegeleda aga ma loll, hindasin oma võimeid üle ja eilse tööpäeva lõpetuseks virutasin oma väikese sõrme kahe kivi vahele kinni. Ai kui paha oli. Nõme sõrm! Niikuinii tal mingit otsest funktsiooni ei ole(kasu rahvamajandusele :D ), niisama tolgendab küljes. Luu jäi terveks aga sai ilusa paugu, valutas hommikuni. Nii et täna on puhkepäev. Mulla sees sonkida niimoodi küll ei saa.
Puhkus on muuks hea. Näiteks käia fotokaga mööda aeda ringi, väike sõrm peenelt püsti. Minul kevadlillede puudust ei ole ...
Silladel on oma plats ja silma rõõmustab ka tüdrukule eelmine aasta ostetud roosa priimula.
Ja neid valgeid pushkiiniaid on ka juba terve aed täis.
Kohe alustavad ka nartsissid, tulbid ja hüatsindid. Ja püvililled ja ...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
kividega meeldib mulle ka mängida. kohe hirrrrmsasti meeldib.
nagu Sinu pealt näha: kivid on kasulikud ka, lubavad end peene daamina tunda :D!
puhume peale, paraneb kiiresti!
puhh-puuuuh-puhh!
:D
Eks Sa pead ettevaatlik olema siis. Veel parem, kasuta sõrmekesi vaid selleks, et näitad näpuga kuhu mees peab kivi veeretama.
Jube tüütu see peenike plaasterdatud sõrm.
Jaa, see peenarde ühendamine on küll väga vahva idee! Pildi pealt juba näha, et kiviseb loovusest.
Väikest sõrme aga pead nüüd hellitama, ta on ju ülitähtis ja pesamuna pealegi :)
Vaene väike! Kiiret paranemist talle, et saaks ruttu kividega edasi mängida.
Mul juba alustasid tulbid ja nartsissilgi nina kollane.
Vaat´ kus ahnepäits:) Mis varanduse endale kokku ajanud. Mul oleks ka hirmsasti kiva vaja. Palju-palju. Ei teagi, kust saab.
Pisikesele sõrmele puhuvad pisikesed peale ja need ilusad sõnad ka, et varesele valu,.... emme sõrm saab terveks:)
Mina aitan ka näpule peale puhuda. Ehk ta rumaluke teinekord ei topi ennast kivide vahele.
Aitähh!
Ja väike näpp sai hopsti terveks! :)
Kusjuures see müüt, et väiksel näpul pole funktsiooni, on vale puha. Nüüd, kus ta selline õrnake oli, tundsin kohe, et tal on oma mõte olemas ikkagi. Tagumise toetaja roll. Nagu see hiir, kes naeri välja tõmbas.
A kivid tulevad meil sellised maa seest välja ...
Postita kommentaar