See asjandus kasvab ja kohaneb.

See asjandus ehk aed. Ja minu teadmised aiast.

Ja ma olen rahul.

Igal kevadel.

Mõned aastad tagasi oli kuskil aianurgas esimene meeter x meeter peenrakäkerdis koos naatide ja nõgestega (sest ma ei teadnud, et umbrohujuurikad tuleb välja korjata :D), kus õitses kevadel minu esimene tulp koos tilli ja puntrasse külvatud porganditega. A ma olin ikka rahul, sest see käkerdis oli ise tehtud, minu aednikuvõimete ülim tipp tollal.
Järgmisel aastal oli peenar vähe paremas kohas aga tulbid olin istutanud kevadvete loiku ja porgandeil pesitses porgandikärbes. A ma olin ikka rahul sest herned kasvasid kui müür. Ja ma olin avastanud saladuse, et umbrohujuured tuleb ikka välja korjata. Kohe kasud sees! Selle saladuseni, et kuidas ilusaid suuri sibulaid saada, oli veel paar aastat aega. :)
Kõigepealt ma proovisin seemnest. Ei tulnud. Siis ma proovisin talisibulaist. Ikka ei tulnud. A vot kolmas aasta kuulsin imelist sõna: tippsibul! Ja siis veel, et: mitmeaastane! Proovisin. Ja ai, ma olin rahul jälle.
Nii see on. Mõne asjaga läheb aastaid aega, mõni jälle saab nii ruttu omaks. No näiteks tõin tiigikaldale eelmine aasta naabri käest brunnera. No see taim võttis sekundiga hoo sisse ja hakkas vohama. Ja ka praegu on näha, et see koht on ideaalne kasvukoht.

Tulpidest on näha, et vaid kaks sorti on kuidagi nigelad. Ühtede kohta kahtlustan talviseid sööjaid, teiste kohta loodan, et ehk lihtsalt vara veel. A muidu on tulpide puntrad ilusad ja veatud.
.

 Ja mina olen rahul jälle: :)
Juba paar aastat aga pole ma mitte rahul olnud selle varase pojengisordiga, see Rubra Plena, see vanem sort. Madalad varred, lamanduv, selle pärast. Toestamise tarvis madalavõitu aga ilma ka ei saa, kukub pikali. Siis ma aga vaatasin teda puhk aega kriitilise pilguga ja leidsin, et kui äkki teda kuidagi teistmoodi ... no teate, et las lamab nagu ripp-begoonia. Ta ju ei murdu, hoopis teeb ilusaid kaares varsi. Et kui istutada ta kuskile kõrgemale ... ühe sõnaga, ma istutasin ta oma kiviaia-peenra otsa troonima. Mitte ühe taime vaid enamiku, mis mul on.

Saab siis näha, et kas oli hea mõte.

Ilusad ilmad praegu. Hea on. Pool tundi kraabid peenart ja siis kolm tundi logelen ja loen liblikaid. Selle kivipeenra esimesse serva istutan maasikad. Lastele rõõmuks.
Suur osa tomateist ja kurkidest elutseb juba mõnda aega kasvuhoones. Pottides küll esialgu. Täna istutasin paar kurki sinna.
Väävlit ma kasvuhoones põletama ei hakanudki, kuigi oli plaan. Nimelt oli talvine lumi meiegi kasuhoonet pisut lömmi vajutanud ja uste vahel on liig suured vahed tekkinud. Ma ei saa kuidagi kasvukat hermeetiliselt sulgeda nagu väävli puhul soovitatakse. Pritsisin niisama nagu eelmine aastagi fastaciga. Mees lubas kasvuka toestuseks keskele mingid toestused tekitada. Seal saab siis vertikaalhaljastust proovida.