neljapäev, 15. juuli 2010

Nimekiri tiigi seest ja kõrvalt

See on hoopis uus maailm, see vee maailm. Vee- ja kaldataimi on igasuguseid erinevaid, hämmastavaid ja fantastilisi. Pole ka nii kommerts, jääb ikka metsiku looduse pärusmaale. Enamjaolt. Ja minu suvepuhkamisse kuulub nüüd ka taimede määrajaga ringi lonkimine. Mõnus tegevus! Kahjuks olen rooste läinud ega suuda lihtsaid taimi tuvastada! No ma ei tea, mis mul viga on?!




Vees kasvavad taimed:
1. vesiroos, Roosa, sain naabrinaiselt, õitses kolme õiega. Öeldakse küll, et vesiroos ei taha rahmeldamist aga meie oma küll on esialgu leppinud, et teises tiigi pooles möllab mingi crazy octopus ( ehk minu lapsed ja koer), ajab aga uusi lehti.
2. vesi-kirburohi Tõin ta Mauruselt, õitseb armsa roosa õiekobaraga. Imetlesin teda juba lapsena Karksi-Nuia tehisjärves
3. luigelill Uhke õiega, soovitan googeldada. Tõin ta Mauruse tiigist
4. särjesilm Pärit Roosna-Alliku allikaveega turbakraavidest. Ta on tegelikult nii pisike, ma kahtlustan, et ta kaob ära
5. vesisulg Imekena taim, samuti kohalikku päritolu. Aga pärast õitsemist ta nii kena enam pole. Katkusin teda kohe pisut väiksemaks.
6. harilik vesikuusk Kohalik. Armas.
7. mingi ebamäärane vetikas (veesisene umbrohi ja pahalane) Tuli koos vesiroosiga vist. Ongi vist see taim, mis kipub seisvat tiigivett nö. õitsetama. Ära korjata on teda keeruline, liiga pehme (nagu roheline tatt) Parem on teda tõrjuda lihtsalt vee vahetamisega (kastan õhtul kõrvitsat ja samal ajal lasen külma vett tiiki juurde) ja sellega, et keegi tiigis põhjamuda üles ei keeruta. Hommikuks on tiik jälle puhas, ainult mõnedel kividel on rohekas kiht peal
8. vesikatk Sain Mauruse aiatiigist.

Kalda ligidal, sobib ka ajutine kuivale jäämine:
1. varsakabi Kohalikult heinamaalt, mis kevaditi suurvee alla jääb. Ajas endale nii ilusad prisked lehed, et ...
2. võhumõõk Svea aidakatuse serva alt. Õitses, kasvab ja paljuneb. Tegin ta ikkagi kaheks, nii tundus uhkem.
3. ubaleht Mauruse tiigi kaldalt. Teda on mul igal pool. Ta on kaasa tulnud ka teiste taimedega ja paljuneb hoogsalt. Ise istutasin teda nii turbataskusse kui liiva ja kiviklibuga"mereranda" Tundub, et sellele taimele meeldib igal pool. Ja see on hea, sest ta meeldib mulle ka
4. ussilill. Mauruselt. Istutasin teda nii turbataskusse kui ka madalasse vette kivide vahele.
5. harilik konnarohi. Roosna-Alliku tehika kaldalt. Seal on teda palju. Õitseb väikeste armsate roosade õitega, pidada mürgine olema.
Suvikuna: papüürus Kui istutasin toas olevat papüürust ümber, panin pisikese juurejupi koos potikesega tiiki. No prooviks. Ei tea, kas talle meeldib selle suve kuumus igal juhul kasvab tiigi-papüürus hoogsamalt kui toa oma.

Märg kallas ja turbasoo:
1. tarnad (4-5 erinevat) Kui alustasin tiigi ümbruse haljastamist, siis imestasin, et miks inimesed eelistavad tiikide kõrvale hostasid, neid võõramaalasi aga tarnasid kasutavad nii vähe?! Nädalakese hiljem sain vastuse, nad ju kasvavad liiga kiirelt! Aga ilusad on nad küll ja mulle meeldivad nad hirmsasti.
2. soo-alss (ajutiselt, varsti viskan ta vabasse loodusesse, nahhaalne paljuneja)
3. luga, ei tea täpsemat nimetust kahjuks
4. kännasmustikas (on ka kuival kaldal, kokku 4 põõsast)
5. hostad Sum and Substance, Blue Cadet ja Hr Ahse
6. siberi iirised: üks sinine ja White Swirl ja Butter and Sugar
7. 2 sorti bergeeniaid
8. tähtputk
9. palderjan. See palderjan on mul siin juba ei tea, mis ajast ja on ilusa priske puhmiku kasvatanud
10. brunnera. Sain naabrinaiselt
Suvikuna: Mikania Scandens

Kuiv kallas:
1. aediirised (2 sorti aga kui valge peenar remonti läheb, siis 4 sorti, nimed teadmata, vanad taluaia sordid kõik)
2. liiliad, oranzid, punased ja minu ida-hübriid Siberia
3. mägimänd
4. laugud (kõik laugud, mis mul on)
5. tulbid (looduslikud liigid + kaufmanniannad)
6. pojeng
7. kera-elupuu
8. jaapani ülane
9. mägijumikas
10. lupiinid (kollased)
11. viirpuu
12. puishortensia
13. läätspuu leinavorm
14. uibuleht
15. raikaerik
16. topinambur
17. valge sõrmkübaralill ( no mul lihtsalt oli nii palju taimi, et jagus sinna ka istutada)
18. kukehari
Suvikuna:  astrid, patisson, alpikann, lobeelia

Täitsa kuiv ala, st. "alpi aed" :
1. kivirikud
2. mingi madal kukehari (heleroheline)
3. nõmmkann
4. müürilill
Suvikuna: agaav, keskpäevalill

Ja tsemendist kilpkonn


6 kommentaari:

Hiline ütles ...

Vau! Lugesin Su eelmised postitused ka järgi - võrratu tiigi tegite!!! Otsast lõpuni valmis ja nii kähku. Kui suur ta on?
Mina veel niipea ei saa tehtud, mehe projekt, aga pani suurelt mööda, aiakastmise ja pinnareleefi seisukohalt väga vales kohas, olemasoleva pumba ja voolikuga ulatub ainult pool aiast kastma ja pinnase täiteks läheb palju mulda (kive, liiva jne), siis sattus kaevamisega hoogu - tänu ammu mahavõetud õunapuu kännule-juurtele sai hulga suurem ja kui üle sai mõõdetud meetrid, ruutmeetrid ja kuupmeetrid ja kile saamisega jamad hakkasid, pani mees oma "suurprojektilt" punnu :D
Ja nüüd kogu lõpptöö (so pea 2/3 kogu tiigitegemisest + veel taimestada) siis minul teha.
Aga üks naljakas kokkusattumus - Sina tegid omale südamekujulise tiigikavandi, mina olin sunnitud, tänu pinnase eripärale, tegema ta südamekujulise :)

Hiline ütles ...

Kas see veealune umbrohi ei ole mitte vesikatk - Elodea canadensis ? Kui jah, siis see ongi üks parimaid looduslikke veepuhastajaid, kuigi jah, ta tükib kiiresti kasvama, aga väga hea kompostimaterjal :) Ma ei olegi veel teda oma jõest leidnud, mingi teine veealune taim (keda ma endale ei taha)on põhjakihi vallutanud, pean Võrtsust tooma.
Aga seda harilikku vesikuuske (Hippuris v.) on ka meie jões, tahan tähkjat vesikuuske (Myriophillum spicalum)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

No taimestamine pole enam töö, pigem lust ja mäng! Ja ega meilgi kähku ega probleemideta läinud! A näe, saime hakkama. Küllap saate teiegi.
Aga tõsi ta on, asukoht tuleb hoolega läbi mõelda. Meil päris heas kohas, va. see, et seal pole mingit varju. Peab valvama, et too nahhaalne vetikas tiiki õitsema ei aja.
A minu meelest meil pole südamekujuline, pigem nagu jalajälg, varbakohad ka ja kõik puha. :)
Tiik on tegelikult ikka väiksemapoolne, saime 4 x 6 meetrit kilega hakkama. Juba idaneb uus plaan, et ikka suuremat on vaja. Aga see plaan on küpsenud tänu kuumadele ilmadele
Ma just vaatasin ja mõtlesin, et teil toredas kohas see tiik, et varjab hanede aedikut ja tekitab veelindudele ilusa maastikupildi kõrvale

Hiline ütles ...

Vesisulge tahaks küll kui siiapoole tulekut.
Et ta tiigis kena oleks, pügatakse teda peale õitsemist, siis kasvatab kena tiheda puhma.
Käisin eile jälle jõel luigelille otsimas, no ei leidnud, kuigi eelmistel aastatel teda päeris palju nähtud. Ka penikeel kadunud, see-eest soovõhka ulbib kaldavees ohtralt ja jõgi-kõõluslehe lapsukesi, mingi loom oli ühel kaldal taimejuurtega maiustamas käinud ja just seal kus madalas vees ka ohtralt vesikuppu kasvas, paras songermaa kaldast järel, metssead või?

MUHEDIK ütles ...

Ilus tiik ja aina ilusamaks muutub:) ja nii ruttu!
Kui kuumaga kipub vetikas tulema, lisa külma vett, see tõstab vee hapnikusisaldust ja ei lase vetikat vohada. Ära ainult vett vahetama hakka, see teeb asja hullemaks

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ei vaheta vett. Ega ma hull ole! See oleks liiga suur töö tänavuse puhkuse-aasta raames!