Kui tundub, et mingit tööd teha ei jõua, siis tasub vanu fotosid uurida ja selgub tõde, et midagi ikkagi on tehtud küll. Võtsin foto (aasta oli siis 2011) oma blogist ja sellise vaatepildi asemel
on hoopis päevaliilia Sammy Russelli massistutus:
Tal on õis väike võrreldult mõne muu sordiga aga niimoodi - massina- on ta päris äge. Muidugi, kes fotot uurida viitsib, see näeb, et ühel pool on pisut kõrgem ja heledam Damaskus ja teisel pool madalam ja tumedam Strutters Ball.
Tööd on aias hullult palju aga seda teha, võimalust pole. Niisama ringi jalutada ja fotosid klõpsida, hmmm, seda on küll. Fotodega pole aga midagi peale hakata, sest blogida mul aega ka pole.
Aga mõned momendid püüan ikka blogisse kinni.
Järgmisel fotol poseerib baikali tihasheinsibulate ja kellukaga. Ta on väga ilus oma õievanikutega, kuigi tundub, et vajab mõningast toestust.
Juhtus nimelt selline asi, et kevadel oleks ta mul äärepealt komposti läinud. Kaevasin umbrohu pähe välja. Jäin õnneks siiski juurdlema, et pole sarnast juurikat varem näinud, et ei tea, mis see oli selline. Hea on, et meenus. Samasse kohta ma teda tagasi ei istutanud, panin hoopis selle kelluka külje alla. Kogemata. Ega mina teadnud, et see kellukas nii suured lehed teeb. Nüüd on see kellukas oma lehtedega hoopis toeks ja antud tihasheina eksemplar püsib ilusasti püsti. Teist tihasheinataime ma ei katkunud välja, temal tuge pole ja kuigi on liivases pinnases (pidi ju kuivalemb ja mägede elanik olema see taim?), on ta võrsed pikad ja lesib külili nagu üks esmaklassiline laiskvorst.
Avastasin ükspäev, et kõrvalasuval kõrrepõllul on kohati põhujääke maas. Piinasin natuke end ja oma nooremat poega, ning tarisime natuke põhku koju. Pidasin silmas küll järgmiseks aastaks maasikate
Panin põhku kõrvitsate korvidesse multshiks. Toimib küll. Muidu olid kõrvitsate lehed longus kogu aeg. Muidugi - siin on see naerukoht nüüd. Hoolimata ilusatest taimedest, on kõrvitsatel vaid mõni üksik pisike punn küljes. Aga hea kui ühegi kätte saaks. Saaks pesamunale sügisel kõrvitsamehu teha.
Vat siis mida külm suve algus tegi.
Suvikõrvitsate kohta see muidugi ei kehti, need kannavad mul rahuldavalt. St piisavalt pere kohta, kus ainult täiskasvanud seda söövad.
7 kommentaari:
Issver, mis peata kana sul seal kabatšokikorvi serval kükitab? :D
Päevaliilia massistutus on nii ilus, eriti võrreldes selle kivihunnikuga muidugi.
See peata kana olen mina ise :D kui kõigepealt on vihmapühad ja siis pole aega ja siis on ergav kõrbepäike, siis lihtsalt ei saa enam aru, et mida asja sa seal aias üldse teed :)
assa, väga hää enne ja pärast! Ikka tee pilte, kuluvad marjaks ära. Tihaseheinad hakkavad mulle aina enam meeldima ja see kellukas, nii suured lehed, aga õis? Mis kellukas on?
õied on ka kobakad :) aga ta pole püsik, ta on see nn kaheaastane
need kõrvitsaliste korvid on ikka hiiglama nummid :) pilte peab tegema, vaata kui hea on pärast meenutada :)
Nii vahva on vaadata, et kõik meenutavad oma tegemisi nüüd :) Aga see on täitsa õigus, et kui vahel tekib tunne, et midagi ei saa tehtud ja oled kui takus kana, siis tasub pilte vaadata. Mul tekkis ka hiljaaegu jälle kiuslik mõte, et kõik jõuavad aga mina.... Pilte vaadates nägin, et mina läksin aiategemistega hulluks kätte ju alles aastal 2013. ja kahe aastaga on ikka jõutud kah!
Vanu pilte peabki vaatama, siis saad aru, mis tegelikult toimub.
Postita kommentaar