Nõgesepirukas

Nõgesepirukaid sai tehtud mitme meetodiga. Põhimõtteliselt nagu kaneelirull.
Nõgeselehed loputasin vee all, keetsin koos väheste muude roheliste ravim- ja maitsetaimedega. Jahutasin. Kallasin blenderisse. Lisasin soola, pipart, ühe muna. Blenderdasin. Ja selle rohelise sodi määrisin taignale. Keerasin rulli, hakkisin ja küpsetasin.

Keetma ikka peab. Tegin teise laari keetmata  ja blenderdatud nõgesesodiga. Värv jääb kole. Kui keedetud sodi jääb ilus ? roheline, siis keetmata sodi jääb kole mustjas. Ei näe appetiitne välja.

Ahjust välja tulnud esimene laar tuli täitsa maitsev, kuigi saiamaitse käis üle. Teisel laaril oli keedetud muna ka vahel aga see polnud hea mõte. Ta ei andnud midagi juurde + seal, kus munatükk väljaspoole saia jõi, oli ta kui kumm kuivanud.
Katsetame veel. Mul esialgu nõgeseid on veel. Peab neile eraldi vist mingi koha loovutama, kus nad rahus kasvada saavad. Aeg-ajalt trimmerdatakse ära, siis saab jälle värskeid. Nõgeseid on ju kogu aeg vaja. Kas kevadel supi tegemiseks, lõnga värvimiseks, saunas vihtlemiseks, juustemaski tegemiseks, jne