laupäev, 28. aprill 2012

Rodopeenar??????????????

Kui sirelihekk oli maha võetud ja suurem posu oksi minema veetud, jäi järele paar meetrit lai ja paar korda midagi meetrit pikk kivi ja kännu songermaa. Siis ma sain tunda seda, mis tähendab sellises kohas riisuda :D Päev otsa riisud ja saad puhtaks ruutmeetrise platsikese.
Vahepeal hüppas pähe isegi selline patune mõte, et jätaksi nii. Et vahet pole. Et nagunii kasvavad seal varsti uued sirelivõsud ja varjavad koleduse ära. 
Aga siis haaras mind ahnus ja kadedus ja otsustasin kogu sodi kasvõi käpakil ja käsitsi kokku korjata! See on ju väärt kraam: tammelehed, vana kõdu pehastunud sireli-toominga-lepa oksakestest ja lehtedest, samblapudi, kõrvalasuvast kuusehekist pudisenud okkad jms. 

VIDEO pinnasest :)

 

Kas olen mina õieti aru saanud, et kui sinna nüüd turvast ka segada, saab ideaalse rodopeenra? Asi on selles, et meil on väga tõsised kavatsused ...
Nii et, kes on selle liidu vastu, kõnelgu praegu või vaikigu igaveseks!


Pruudid on veel koju toomata. Me teeme vana kombe kohaselt. :D Kõigepealt ikka peigmees ehitab maja valmis ja alles siis ... kõlagu pulmakellad, st. madistagu istutamiskühvel!

14 kommentaari:

Tii ütles ...

Kui hakkad katsetama väljajuurimata sirelite kohale rodopeenra rajamisega, siis osta alustuseks võimalikult soodsama hinnaga ja lollikindlamad heitlehised rodod. Soodsam hind selles mõttes, et ilus istik aga vana kindel sort või liik. Nad ajavad igal kevadel uued lehed, kasvatavad kiiremini uusi oksi ja ei ole ka valgema koha vastu. Näiteks Light seeria on väga ilus ja külmakindel: Golden lights, Rosy lights, Mandarin lights jne. Loomulikult ka palju teisi. Igihaljaid on mõtet siis kasvatada, kui kasvukoha valgus on nii sobiv, et varjutamisega pole vaja jahmerdada. See on muidugi laisa inimese vaatepunt. Tegelikult pole hullu, rodod kannatavad väga hästi ümberistutamist.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ei-ei, sodi kraabin kokku ja viin mujale ja seal mujal teen rodopeenra. Sirelijuurikate otsa ei anna ju midagi panna, need on alatud veejoodikud.

Aga aitäh info eest, et mis sorte valida, ma ju puhta roheline alles selles teemas :)

MUHEDIK ütles ...

Ükskõik kuhu Sa selle peenra rajad, alusta ikkagi heitlehistega nagu ka Tii soovitas. Need nimetatud sordiseeriad on väga ilusad, aga ka liikide peale ei tohiks nina kirtsutada, mu meelest üks kõige ilusamaid on Schlippenbachi rodo. Aga ka nemad vajavad ikka kõik varju

Nodsu ütles ...

Kibe! Kibe! Kibe!
Minu rodoga läks see aasta õnnetult ja ma ei saagi aru, milles asi :( (no Bella sõi pooled pungad ära... aga see ei tohiks olla põhjus, miks taim üleni pruuniks läks. Ilmselt päike, kuid kuidas siis see aasta, kui eelnevatel pole midagi juhtunud...). Nüüd ma mõnda aega ootan ja vaatan... ning kindlasti tuleb neid ka minu aeda juurde... kunagi... kui õige aeg.

Tii ütles ...

Lillekasvataja, Sa ikka tead, et kasvuturvas ei ole rodo jaoks sobiv. Vaja on haput, sfagnum vms, ima lubjata ja väetiseta. Ja loodetavasti ei ole su krunt paepõhja peal. Kui su pruudid lõpuks kohal on, siis parem hoidku saledat joont, suve teisel poolel ei tohi neile teragi jõusööki anda. Mina väetan ainult 1 kord kevadel rodoväetisega ja sedagi seepärast, et mul on eriti vaene liivamaa. Mõni kasvataja hoiabki tammelehedieedil neid.

Aga mis puutub Nodsu igihaljst pruunilehelist, siis ega lehed roheliseks tagasi ei lähe. Küllap päike see süüdlane oli. Kui on ikka väga kole, siis poleks mu meelest vaja kannatada, võib üsna tugevalt tagasi lõigata. Ma lõikasin umbes 10-15 cm.ni ühe, mille külm oli rikkunud, kasvatas ühe suvega uue võra, kuid jah, tänavu olid need otsad, mis lumest välja ulatasid, ikka külmavõetud. Peaks kuhugi Hiiumaale asumisele saatma sellise.
Teine õnnetusehunnik on või pigem oli see igihaljas Junifee, mida Hansaplant tasuta kaasa andis eelmine kevad kõigile rodo ostjatele. Ei ole meie kliimasse, kuid vähemalt ei võetud raha selle suvelille eest ja nüüd neil pole seda enam ka sordinimekirjas. Lätlastest on mul üksainuke igihaljas, nimeks Ingrida. Jaku rodo olekuga, kenasti püstine võra, külmakindel ja heade lehtedega - ilusad roosad õiekobarad. Anne ka kiidab lätlasi.

Liina ütles ...

Väga vahva pilt peigmehest ja pruutidest, tõi mu aiadöödest kurnatud kehale mõnusa muheluse :). Minu esimene rodo on igihaljas 'Haaga', lehed pole kannatada saanud, aga õitseda ei taha teine kohe mitte, heitlehine 'Anneke' see-eest on kevadel kollane õiepall. Nii, et minagi kaldun rohkem heitlehiste poole.

Eve Piibeleht ütles ...

Vaat need pruudid jätavad mind täiesti külmaks. Ise ka ei saa aru, miks mulle rodod kohe üldse ei meeldi, õied on neil ju ilusad. Õnneks pole mul neile ka sobivat pinnast pakkuda, nii et jään igati ära.

Köögikata ütles ...

Oh, on Sinul ikka muhe lähenemine asjadele!
Aga mul pole ka rodosid, sest pole varju ega turvast. Kuuri taha ei hakka neid ka ju panema - seal käin ainult komposti mittekõlblikke aiakärutäisi tühjendamas.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

No pinnas on mul ok, kogu seda sodi ja turvast tuli paras väike mägi.
Aga varjuga juhtus küll selline naljakas lugu, et tänu sireliheki mahavõtmisele jäi seda hulka vähemaks. :P Praegu kratsingi siin kukalt ja jälgin seda kohta, et kui palju seal seda varju õieti on.

Tii ütles ...

Oh, tõelist rodosõpra ei peata ka tingimuste puudumine. Leidub ju ka valguse- ja lubjakindlaid rodosid. Näiteks R.hirsutum. Igihaljastest pidavat vana hea Cunninghams white vähem hapu pinnaga leppima. Loe veel Rhododendrons for cold climates .

iirisesõber ütles ...

Jah,tõelist rodosõpra ei peata miski!!
Mina soovitan ka päikese kätte heitlehiseid sorte-liike väga ilusad minu jaoks on RH.LUTEUM-KOLLANE RODODENDRON,RH POUKHAENSE MUCRONULATUM-TERAVALEHINE RODODENDRON(eelmise aasta minu postitus-Nagu roosamannavahus)RH.VASEY(väikesed õunapuuõieväevi õied ja palju õisi)
Ka tugevamad igihaljad sordid panun ma oma blogisse-Rodode head ja vead ülesse.Selline oli minu paariaastane kogemus nende iludustega.

Tsiil ütles ...

Hee, tere tulemast bride-to-be klubisse :)
Ma loodan, et Anne lubab oma postituse ära nihverdada ja Muhedik puude istutamise loo, siis on mul spikker käepärast

mul ka sirelid igivanad ja nendega on ikka tõsine jändamine. Samas kui nad vett tarvitavad, siis minu õue peal on seda üleliia.

mustkaaren ütles ...

Teie kogemusi lugeda oli kasulik ja meeldiv.
Mul ei ole palju rodosid, ainult 2 - m6lemad bot. liigid. Kuna seda ei ole palju, siis kavatsen neid potis kasvatada, kuni hapulembesi rohkem tekib:) siis j22b 2ra pinnase isoleerimise jant (freesturbast peenrasse ei v6i lubjakivine-liivane pinnas sisse imbuda)
Sireliheki lageraiele j2rgnev aasta toob yllatusi maast t2iesti ootamatutes kohtades v2lja pugevate lohepeade-juurev6su kujul. Eelmisel aastal v6tsin haljastuslik-kaubandusliku v22rtuse kaotanud 200-aastasse sireliheki enamuse maha ja nyyd ootan, mis juhtuma hakkab.

Anonüümne ütles ...

Väga vaimukas lähenemine selle peigmehe-pruudi pildiga. :)
Kas ma nõu võiksin saada?
Kui mul peenar plaanitud maja lõunapoolsesse kohta, aga ees on vanad kõrged puud (vahtrad, pihlakad, sarapuud), mis lehtivad alles hiljem, siis kas sinna sobiks ikka pigem heitlehised, sest päikest ikka on või ka igihaljad, sest hiljem on vari, kui puud lehte lähevad. Suured puud on nii 10m eemal peenrast.
Ma tänan.
Edu peenra tegemisel.