Ilusad pojengid, ilusad iirised

Santa Fe

Red Red Rose
 ja järgmisel fotol Krinkled White

Pojengiaasta on tänavu hea. Üks põõsas on uhkem kui teine. Hoolimata pidevast vihmast ja kiirelt kasvavast umbrohust ei ole märgata mingeid murettekitavaid haigusnähte, no ma praegu pean silmas seda va hahkhallitust. Profülaktika mõttes ikka urgitsesin pojengide all natuke eile ja pudistasin sinna liiva-tuha segu. 

Ühel pojengil oli küll midagi viga aga kuna ma ei leidnud ei netist ega ka raamatuist mingit seletust ega kirjeldust, et see võiks mingi haigus, kahjur või viirus olla, jääb see pojeng esialgu sinnasamasse kus on ja eks järgmine aasta vaatab seda asja. Tal olid nimelt õied imelikult kortsus. Esimesed õied nimelt. Viimased õied olid veatud jälle, ilusad. Ehk oli asi kliimas või mingis ainete puuduses. Loota ju võib.Kui keegi teab, kust saaks lugeda kõikvõimalike uuemat sorti Hollandi viiruste kohta, andke juhatust, oleksin tänulik. 

Vaatasin oma blogist oma pojengikeste ajalugu. Läbi aastate on toosama pojeng olnud üks kõige elujõulisemaid üldse. Nii et loota võib, et ehk lihtsalt mingi, nomaitea, anomaalia ühekordne.

Mulle nii-nii-nii meeldivad noorte siberlaste üksikud õied sihvakate varte otsas kõikumas. Eemalt vaadates nagu kirjud (tiigi värvidele kohaselt kollased ja sinised) liblikad laperdamas tiigi kohal.

:) Kui ma kevadel vaatasin, et ohh, aed ilus ja kõik on super, siis praegu ma juba vaatan, et kuhu ja kuidas peenraid pikendada ... no ei mahu taimed ära enam. :D

Võitlus seitsmepealise lohega

Teate ju küll: raiud ühe pea ära, tuleb kaks asemele. Ühesõnaga: ma üritan siin juba mitu aastat sirelite kõrvale ilupeenart rajada. Sirel üritab jälle lihtsalt sirel olla. :D
Kumb võidab? Tehke panused, armsad prouased!

Ometi kord saabus ilma vihmata päev, nii saan oma rohimisi jätkata. Viskasin siin juba haledalt enda üle nalja, et peaks oma ilusasti rohitud tillipeenrat pildistama ja raamituna seinale panema ... nah, et lapsed ja kunagi ka lapselapsed saaksid vaadata ja öelda, et näe, meie mammil oli vähemalt üks peenar, mida ta ikka rohis ka... Ai õnneks pole asi nii hull! Täna panen turbo peale ja teen, mis vähegi teha annab

Pojengid tänavu

Otsisin ja otsisin oma blogist aga ei leidnudki. See oli vist ikka varakevadel 2010 (või oli varem ? 2009?) kui me oma suurest mitteõitsevast roosast pojengist poole ära võtsime, laiali lammutasime ja ümber istutasime istanduseaeda hekiks. Seal pole ainult roosat, Maxima Festiva paar taime on ka ja üks ilus tumepunane, nimi teadmata on ka. See aasta näitab see hekikene mulle esimest korda oma tõelist palet. Ilus on :) Ja kuna nad on ikkagi alles noored põõsad, nii ei tee nad ka suuri õisi nagu latakaid, nii ei pea ma neid ka toestama. Aga järgmiseks aastaks tuleb küll midagi välja mõelda. Nad on kõik kõrgekasvulised, ei saaks kuidagi ilma hakkama.

Do Tell

Primevere

Köögiviljandus

Hoolimata pidevatest vihmasadudest leidub siiski vabu hetki ka rohimise jaoks, :) leiab oma tillid ja kapsad üles rohelise segaduse seest.
Möödunud aastal istutatud salveid on hakanud õitsema. Väga ilusad sinised, kahjuks foto ei tulnud kuidagi välja. Neid salvei taimi oleks mul jagada ka. Ja päevaliilia Sammy Russelli hakkan lähipäevil ümber istutama. Panen ehk kellegile mingi jupikese kõrvale?
Kasvuhoones mühiseb ka kõik kasvada. Välja arvatud okra. Ilusad taimed olid, kui kasvukasse istutasin. Jäid põdema ja alles nüüd hakkavad uusi lehti tekitama.
Kurkide külviga jäin uimerdama, taimed praeguseks alles pisikesed.
Ainult tomat ja mais rõõmustavad silma. Tomatitel esimesed punnid küljes, mais sätib end õitsema.
Viinamari on ka lootusrikas :D ja meie tema ümber samuti.
Tubakataimedest on kõige ilusam see taimeke, mille kasvuhoonesse jätsin. Suuuuuuuuured ilusad lehed. Avamaale istutatud on alles pisikesed, ei saa hoogu sisse. Külm?
Suhkrupeeditaimed tulid peaaegu kõik üles, kasvavad nii et kohiseb. Juhul kui see siirupitegu meil ei õnnestu, tarin need taimed tõenäoliselt mõnele omakandi loomapidajale.
Kõrvitsatest esimesed lähevad peagi õitsema.
Ka hernes õitseb. Esimestena läksid õitsema need hernetaimed, mis lapsed korvidesse istutasid.
Muideks, mis puutub korvidesse ... seesamunegi, et ei olnud hea mõte korvidele sangasid teha ... teate, linnud käeivad seal istumas ja teadagi, mis siis sinna alla korvi pudeneb ... eeee ... väärtuslikku linnusõnnikut, aga mul seal salatid jms. Eks istutasin ümber, mis muud. Lilled korvides pole eriti agarad õitsema minema. Ainult öölevkoi rõõmustas mind ometi, teeb õhtuti lõhnateraapiat mulle.
Õitsejaid ja lõhnateraapia-tegijaid on praegu muidugi massiliselt: pojengid, kibuvitsad, juba alustavad roosid. Mul on üks hästi lahe kibuvits. Selline roosa aga tema omapäraks on pisitillukesed õied. Pildistamise ajaks tõstsin selle tavalise pargiroosiõie talle kõrvale. On ikka vahe, mis?!

Nii armas :)

Kopi-paste pojengidest

Pojengi-hahkhallitus (Botrytis paeoniae)

Jahedal vihmasel kevadel on noortel võrsetel, hiljem ka vanematel, maapinna lähedal pruunikad laigud, mis peagi ümbritsevad kogu vart. Varred maapinna lähedalt pehmenevad ning hakkavad mädanema, hiljem varred lamenduvad. Nakatunud õiepungad ei avane, pruunistuvad või mädanevad ja kattuvad niiske õhu korral tolmava hallitusega, mis sisaldab haigustekitaja eoseid. Suured pruunikad laialivalguvad laigud ilmuvad kõrge niiskuse korral ka lehetippudele ja -servadele. Nakatuvad ka juuremugulad. haigustekitaja säilib väikesete mustade seenemügaratena taimejäänustes, peamiselt vartes, ja mullas. Hahkhalitusele on eriti vastuvõtlikud just varajased sordid.

Haigestumist soodustavad:

• raske, märg ja happeline muld,
• varjuline kasvukoht,
• tihe istutus,
• tihedad ja suured puhmikud,
• sajused ilmad,
• madal temperatuur ja järsud temperatuuri muutused,
• liigne lämmastikuga väetamine ning samaaegselt kaaliumi puudus.

Tõrje

• Nakatunud taimeosade õigeaegne eemaldamine ja põletamine.
• Raske lõimisega mulla korral lisada sellesse jämedateralist liiva.                                                                                          Joonis 4. Pojengi-hahkhallitus 
• Suured ja tihedad taimed jagada väiksemateks või harvendada.                                                        (http://www.plante-doktor.dk/Botrytis%20paeonia%202.jpg).
• Vältida liialt sügavat istutamist (juurekaelal olevad pungad kuni 5 cm sügavusele).
• Kasvatada pojenge päikselisel kasvukohal.
• Kasutada keemilisi haigustõrjevehendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.

Pojengi-ümarlaiksus (Phyllosticta paeoniae)

Lehtedel paiknevad, enamasti alumistel, õitsemise ajal ümarad, algul mõne millimeetrise läbimõõduga pruunikad laigud, mis hiljem suurenevad ja kattuvad sügisel mustade algeoslatega (täpikesed). Laikude vananemisel langeb kahjustunud lehekude välja. Haigestuvad ka varred, mis pruunistuvad ja kuivavad. Pojengi iga-aastase kahjustuse puhul jäävad õied väikesteks või ei arene üldse.

Tõrje

• Varred lõigata sügisel võimalikult madalalt maha ja kõik taimejäätmed põletada.
• Kasutada keemilisi haigustõrjevahendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.

Viltrooste (Cronartium flaccidum)

lehtede mõlemal küljel kollakaspruunid, violetse äärisega laigud. Lehe alumisel küljel on laiukdel väikesed, kollakasoranžid tolmavad suvieoste padjandid. Tugevasti nakatunud lehed keerduvad ja kuivavad. Sügisel tekivad lehtede alumisel pinnal 2 mm suurused pruunid, sarvjalt kõverdunud talieoste sambakesed. Viltrooste vaheperemeheks on harilik mänd. Patogeen talvitub seeneniidistikuna männiokstel, aga ka talieostena pojengilehtedel. Roostest nakatunud taimed on vastuvõtlikud hahkhallitusele.

Haiguse arengut soodustavad eelkõige soojad ja niisked, vihmased ilmad.

Tõrje

• Nakatunud lehtede hävitamine.
• Fosfori- ja kaaliumipuuduse vältimine.
• Keemiliste haigustõrjevahendite kasutamine vastavalt pakendil olevale juhisele.

Pojengi-ringlaiksus (Peony ringspot virus)

Lehtedel esinevad helerohelised kuni kollased, ebaselge piirdega viirulised laigud ning kontsentrilised kloroosiringid ja -poolringid. Lehed kimarduvad ja muutuvad laineliseks. Võrsed känguvad. Õite arv ja suurus ning kroonlehtede arv õitel väheneb. Sageli õienupud ei puhke, vaid kuivavad. Kasvuperioodi lõpul võivad kloroosilaigud lehtedel kärbuda. Viirus levib õite lõikamisel, samuti kandub edasi ka lehetäidega. Nakkusele on vastuvõtlikud valge- ja roosaõielised sordid.

Tõrje

• Nakatunud võrsed haiguse ilmnemisel (peamiselt kevadeti) välja lõigata ja põletada.
• Tõrjuda regulaarselt lehetäisid. Pojenge võib selleks pritsida küüslaugu-, raudrohu-, kesalille- või põldpujuleotisega.
• Haigestunud taimi paljundamiseks mitte kasutada.
• Õite lõikamisel nuga desinfitseerida.

Maasika-kärbuss (Aphelenchoides fragariae)

Lehtedele tekivad alguses vesised kollakad laigud, lehesoontega piiratud laigud. Hiljem laigud suurenevad ja pruunistuvad. Tugeva kahjustuse korral lehed hävivad. Tabanduda võivad ka õienupud. Õied võivad deformeeruda. Kahjustavad imeväikesed ümarussid, kes imevad kudedes taimemahla.

Tõrje

• Kahjustuse tunnustega lehed hävitada.
• Taimede kastmisel vältida lehtede märjaks saamist sest närbussid kanduvad veepiiskadega uutele lehtedele.
• Enne istutamist hoida pojengide juuremugulaid 15-20 minutit +40 ^oC vees. Seejärel juuremugulad jahedas vees jahutada ning tahendada.

See on hea, et jaanipäeval vihma sajab, ...

sest sõnajalad vajavad õitsema hakkamiseks ikka külma ja niisket, st igati tavalist Eestimaist ilma. Aga täna olid suurepärased tingimused, nii et sõnajalaõisi avanes isegi mitu:

Minu aias kasvab vaid heleda õiega sõnajalasort. Aga räägitakse, et Lõuna-Eestis olla ka kollaseid ja roosasid, Saaremaal aga lausa lillavärviliste õitega sõnajagu.

Ilusat jaaniaega!