Beebibuum

Vahepeal jätame maja ja aia jutu sinnapaika ja räägime muust:
Meie peres on nüüd beebibuum. Kõigil on beebid. Mõnel on neid isegi mitu.Nagu pildiltki aru on saada, on see "mõni kel mitu beebit" meie kass. 28. aprillil, just tütre sünnipäeval nägi ilmavalgust 4 väikest kassipoega. Meil oli küll plaanis, et käime detsembris 2007 loomaarsti juures ära ja ei mingeid lisakasse aga tol ajal oli meie oma pereplaneerimine käsil. Nii jäigi arstil käimata ja koer ka eriti hoolega ei valvanud. Nii ongi tulemuseks neli uut miisut. Punane, vöödiline, lapiline ja must-valgevarvas. Nii et kui kellelgil paari kuu pärast kassi vaja peaks olema, andku teada. Muideks, must-valgevarvas on juba ära lubatud, nii et tema pole saada.

Aktuaalne ja dokumentaalne...

Maja pole meil enam papist ja roheline vaid hoopis niisuke:
Kui ma siin arvuti taga just tasapisi blogisin, kargas mees uksest sisse ja ütles, et ostis värvi ära ja läheb kohe ka värvima enne kui ma kisama hakkan. Ja läkski.
Oi jeerum-jeerum!
Mina ju nii ruttu välja ei saa. Väike Abiline vaja riidesse panna. Väiksel Abilisel vaja nägu puhtaks pesta. Väiksel Abilisel oli nimelt eile väike kõhuhäda. Ja kuidas sa ikka kaheaastast last ravid - ikka moosiga. Ehmatuse puhul maasikamoos, külmetuse puhul mustsõstramoos ja kõhuhäda korral mustikamoos. Mustikamoos on hea küll aga näo ja käte pealt ei tule ta enam maha. Istub kindlamini kinni kui vildikad.
Aga lõpuks saime ikka õue. Esimene reaktsioon oli küll, et ...
Jätkub hiljem.

Kevadised ...

Hollandi sibuliiris: ( neli sibulat läks enneaegselt kasvama, panin nad potti, vaat mis välja tuli)























Uued minu aias sel aastal: kirgaslill.
Nemad on siis see tasuta kingitus Bakkeri firmast.
Täitsa ilusad. Meile nad täitsa sobivad.







Märtsikelluke. (tema ei ole uus, vaid lausa väga vana)
Miskipärast nad ei paljune meil eriti hoogsalt. Mis neid segab? Murus trampimine, peenras mutid-hiired?









Tilluke kollane krookus.

Tegi mulle see kevad üllatuse. Omast arust panin ma ta hoopis ühte teise peenrasse mitu aastat tagasi.

Puukool

Mõned päevad tagasi sai siis puukoolis ära käidud. Peaaegu et pool aastat sai mõeldud, et millisesse peaks minema ja inffi puukoolide kohta otsitud. Sõelale jäi Luua puukool. Naabrinaine hoiatas, et neid on seal kaks. No kohale jõudes leidsime vähemalt neli kui mitte rohkem.
Üleüldse on Palamuse väga ilus koht ( ajaloost ja kirjandusest me praegu ei räägi) Kummaline, olen sealkandis päris mitu korda käinud aga neid puudest uuristatud kujusid polegi varem märganud. Vinge, minu meelest.

Sattusime hoogu ja külastasime kahte puukooli Luual. Mees pärast küsis, et no kas oled nüüd rahul? Ju mõeldi selle küsimusega seda, et tal on nüüd lillede kinkimise viisaastaku plaan täidetud. Ja mina olen tõesti rahul. Kaks päeva sai istutatud. Hoopis mees ise oli see, kes pärast istutustöid ütles, et kadakaid oleks võinud rohkem võtta. Et ainult üks, et sellest on ju vähe. Et võiks teha kuskile mingi kadaka platsi.

Elame-näeme. See aasta rohkem puukooli ei lähe.

Aga ostetud sai igasugust kraami. Põhirõhk oli okkalistel. Mägimännid ja hõbekuused. Lisaks ostsime ka muid. Et oleks mitmekesine ja huvitav. Ongi huvitav. Isegi väga huvitav. Nimelt on meil nüüd kaks okkalist, millede nimesid ma üldse ei mäleta enam. Mõtlesin küll, et peab ikka puukoolis kõik nimed ja jutu puude kohta üles kirjutama. Mõtlesin, et jääb meelde. Ei jäänud. Juttu oli korraga liiga palju.

Neil kahel alumisel pildil ongi need kaks okkalist millede nimed vajavad nüüd tuvastamist. Aidake, kes saab!

Alumine foto on külili, ma unustasin ta õiget pidi keerata.

10. aprill

Siin on siis väike meeldetuletus eelmisest aastast samal ajal.
Vaat kui hea, et ikka blogi pean. Hea on võrrelda. Muidu ei mäletaks ju eriti midagi. Ja just on hea vaadata, et mida ma tol ajal varakult avamaale külvasin. Eks on praegugi kange tahtmine juba midagi külvata. Ja külvasingi: lõvilõuga ja raudürti. Pole nendega erilist kogemust aga nad peaksid üsna külmakindlad olema. Ja kasvuhoonesse panin redist.
Tegelikult on ikka pisut vara selliseid asju teha. Vaja lähipäevil paar pisikest kuuske ja kastanit ümber istutada.

Valmistume...

... suureks istutamiseks.
Siin kõrvalpildil on ilus platsike kiviktaimla kõrval. Ma ei tea, kas ta nüüd pildil ka nii hunnitu välja paistab kui tegelikuses. Kõigepealt on ta lumikellukestest valge. Hiljem ilmuvad pisukesed siniliiliad (sillad? tsillad?) ja kogu plats muutub järgemõõda siniseks.
See aasta tuli kevad kuu aega varem, juba aprillikuuga. Külvasin avamaale peterselli ja mingid püsikud-lillekesed (nimi ei tule praegu meelde) aga neile meeldib varajane külv. Kasvuhoone kraamimine on pooleli, vahepeale tuli üks seljavalutamise/ravimise päev. Eks kohe jätkab nii kui aega saab. Varsti saaks sinna juba midagi katteloori alla külvata.



Viimased Lõuna-Prantsusmaalt toodud seemned said Tootsi peenrana mulda visatud. Uskumatu kuid tõsi: ühtedest on kasvanud toredad kolm taime. Ma isegi ei pidanud neid seemneiks, et niisama selline ebamäärane õiepuru-moodustis. Oletatavasti on nad mingid ilupõõsad, misasjad täpselt, seda ei oska arvatagi.

Mees on teisel korrusel lõpetanud. Liistudeks, nagu pildilt näha on, kasutati nööri. Hea mugav idee.
Poiss on sisse kolinud ja enam seal miskit pildistada ei saa. Ja ega pole vajagi. Varsti saab kogu oma majandusega nagunii õue kolitud.Vähemalt ma loodan nii.




Vaatasin peenrad üle. Sulev Savisaarelt saadud sibulad on kõik tibi-tobi. Kolmel uuel pojengil otsad väljas. Ka naabrinaiselt saadud pojengidel otsad väljas ja valmis kasvama. Eks näeb, mida sibullilled. comist tellitud pojengidel läheb. Üks juurikas oli küll kahjuks poolest saadik pruun ja kuivanud (vana, ühesõnaga). Kahju kui tast asja ei saa. Aga eks ootame-vaatame.
Ka peenraisse pistetud hüatsintidel on otsad väljas. Hurraa-hurraa, varsti saab nende õitsemist õues näha.
Peenraid vaatasin ka selle mõttega üle, et tahan teha suuri ümberkorraldusi jälle. Sügisaster on laiutama hakanud, paneks ta meeleldi maja lähedalt ringpeenrast hoopis mujale. See ringpeenar on ikka suvel see kõige tähtsam ja ilusam peenar, sinna peab asukaid hoolega planeerima. Ikka need kõige ilusamad ja paremad.
Toas külasin veel pisut taimekesi ette. Dekoratiivkapsaid ja tageeteseid ja veel pisut seda ja teist. Hohoo- kaks päeva ja juba nad on üleval!
Jutu lõpuks pisut üks kevadine dialoog kah:
Jalutasime üks õhtu mehega astelpajude platsi peal, otsisime krookuste otsi, no et kas tulevad juba või ei. No ja mees ütles, et aeg varsti juba niitma hakata. Ma ütlesin, et oota ikka muru ka ära. Mees selle peale, et miks seda ootama peab?
Järeldus: mehed on tõesti Marsilt.