reede, 5. detsember 2008

Tubaselt

Aiablogi on siis talve saabudes muutumas taas saia ja poti blogiks. 
Esiteks siis potindusest. Minu toataimede seas elab juba mõnda aega maranta. Sain ämmalt. Vist kevadel 2008. Ja see on üks päris tore taim, muideks. Ta nimelt armastab pimedust. Suvel viisin ta mõneks ajaks õue ka aga seal talle ei meeldinud üldse. Läks koledaks kollaseks, jäi kiduma. Tarisin ta siis tuppa tagasi ja panin ta teisele korrusele rõduservakasti. Valgust seal justkui oleks, kahel pool on katuseaknad aga ega tegelikult on ikka hämar küll. Aga marantale meeldib seal. Kohe läks ilusaks roheliseks ja hakkas uusi lehti tegema. Paha Vuhvel käib teda küll närimas aga õnneks päris ära ei söö. Päeval on ta lehed laiali, ööseks paneb ilusasti kokku.
Järgmised on siis minu aaloed. Neist oli allpool ka juttu. Esiteks see suurem, õe oma. No vat, tal ongi alumistel lehtedel justkui nõgi, sellised tumedad kohad. Õel oli ta lääne poole avaneval aknal,terve päeva said päikest (suur aken), mina panin ta ida-poolsele aknale, hommikupäikest nautima. Eks näeb, et mis tast siis saab.
Järgmine on minu pisike, Palamuse sügislaadalt ostetud aaloe.
 Ja viimaseks üks vana-vana retsept: 
(Pilt on klikitav suuremaks)
Nimelt on mul üks omaenese isiklik käsitöö projektikene pooleli ja selle tarvis tuustisin kappides, kus hoian vanu ajakirju, ikka et inffi saada. Muu huvitava hulgas leidsin ka selle retsepti kirsimagustoidu kohta. Mulle meeldivad need vanad retseptid. Nad on lihtsad, kõik vajaminev on kapist võtta. Mitte nagu need moodsad uued kokaraamatud, kus enamiku toitude tegemise tarvis on vaja kõigepealt poes ära käia, soovitavalt Stokmanis.

2 kommentaari:

Katri ütles ...

Kusjuures täitsa õige, et kaasaegsete kokaraamatute retseptides palju seesuguseid koostisosi, mida pole kodus olemas ja kui ostadki, siis pole hiljem sellega suurt midagi peale hakata :S ja lõppkokkuvõttes võib juhtuda, et rändab kallis kraam prügikasti.Aga see selleks.
Tahtsin hoopis öelda seda, et lugesin viimasest Pere ja Kodust, et ilmumas on vanaemade kokaraamat, kus eri maakondade vanaemade retseptid kirjas. Mõtlesin selle endale soetada ja just selle mõttega, et tõenäoliselt head lihtsad retseptid ja palju erinevaid maitseaineid pole. Vähemalt nii nad lubasid :)

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Aa, no aitähh infot jagamast! Seda raamatut tahaks meeledi, enda vanad kõik jube kapsad juba. Vähemalt see kõige tähtsam raamat!