?

Õitsevad floksid ja lõhislehine päevakübar. Mis toimub? Minu mäletamist mööda õitseb see kollaste õitega taim augusti lõpus, septembri alguses. Mes?

Stabiilselt graafikus

Ma olen oma aia-tegemistega stabiilselt graafikus. On antud suurepärast ilma aias sonkimiseks ja minu kivipeenra renoveerimistööd lähevad ludinal. Ja minu ida-hübriid Siberia on ka graafikus: õitseb tublilt jälle. Kui ma ta aastaid tagasi omale muretsesin, olin kindel, et ega neid kauaks ole. Öeldi ju, et ida-hübriid vajab õitsemise ajal 30 kraadi sooja ja kui seda ei saa, lähevadki tasapisi hävinemisele. Aga ilmataadile meeldib, et ma neid liiliaid kasvatan, nii on ta mulle igal aastal liiliate õitsemise aegu andnud särtsaka kuuma. Aitäh, olen väga rahul!

Ja see on vale jutt, et umbrohtunud peenart ei saagi enam korda, et mõtekam oleks kohe uus peenar rajada. Püsiku saab teisaldada, plats korralikult läbi kaevata ja voila! täitsa ok peenar jälle!
Mul oli eile hullumeelne tööpäev aias: korrastasin ümmargust astangut trepi kõrval. Kunagi oli mul seal kaks pojengi: Krinkled White ja ahtalehine. Mingi hetk jõudiski mulle kohale, et need pojengid näevad seal künka otsas küll vahvad välja aga ajapikku ei saa ma sealt kivide vahelt neid enam kätte ja nemad ju umbrohuga vanad sõbrad. Aasta või paari pärast seal polegi muud kui üks võsa.
Uued esinejad seal künkakese otsas on kukeharjad ja üks tore puhmas kirillovi kuldjuurt Rhodiola Kirilowii. Kuljuur esineb kevadel, kukeharjad sügisel, noooh ja mõni kukehari on ilus ju peaaegu üle talve. Mulle hakkavad nad iga aastaga üha rohkem meeldima. Seal on ka valmis juba kohad nendele kukeharjadele, mis ;) loodetavasti lisanduvad õige pea.

Kukeharjasid on mul seal esialgu neli eri sorti: kaks vägevat puhmast oletatavasti Herbstfreudet, tumepunane Xenox, Kadakalt saadud mingisugune valge- agar levija seemnete kaudu ja valgete õite ja leheservadega Frosty Morn. Üks serv jääb drüüasele, teine serv roosaõielisele padjandfloksile. Praegu hullavad seal igihali variegata ja mingi eriti aktiivne akakapsas (tuli Muhediku aiast millegagi koos, vist drüüasega tuligi). Nende jaoks on mul ka juba uus plats olemas, kus nad teisi taimi ei sega ja saavad omaette laamendada-levida, palju soovivad.
Ja mis puutub nendesse jorjenitesse seal taga, siis nemad pääsevad ka varsti elukohta vahetama ja asemele tuleb veel-veel-veel kukeharju!!! Igasuguseid ja erinevaid!

Siin kõrval on suve alguses tehtud pilt kui peenraääri sai ümardatud. Üritasin järgmist pilti tehes sama kohta ja nurka tabada.
:P edasiminek on märgatav. Uuel pildil kohati tunduvad taimed väga üksteise otsas. Tegelikult see pole nii, potitan seal kokkutulekule minevaid taimi ja hoiustan teiste taimede vahel. Seal selline mõnus poolvari, potistatavad taimed ei jää lauspäikese kätte.

PS.: tekkis mõningaid muutusi plaanides. Terrassi parandame järgmine aasta :D joome oma hommikukohvi veel pool aastat võsas ... või misasi see meil siin on. Muude plaanidega aga oleme graafikus, me oleme õige toimekad olnud see aasta.

Öösel ja päeval

Valge peenra osa öösel ...

... ja päeval:

Traditsiooniline Pärnu-kandi reis

Suvi ...

Kaua sa suvel ikka kodus kopitad. Vahest peab ikka reisima ka. Nii et pakkisime kodinad kokku ja reisisime paariks päevaks-ööks Pärnu kanti Reiu randa. Telkisime kõrge kalda peal, imetlesime rannajoont, lõkketuld ja lagedat merd.

Ilmaga meil eriti ei vedanud, suht niiske ja tuuline oli. Aga ega see midagi ära ei rikkunud, lastel oli ikka tegemist palju. Kaevasid muda, ehitasid omale Veneetsiat, tegid kõik oma riided märjaks, mis niiske õhu tõttu kuidagi kuivada ei tahtnud, ja lennutasid lohet ja punusid ema eeskujul kaldataimedest mingeid ebamääraseid vigureid ja voodoo nukke (igaks juhuks, kes teab, millal vaja võib minna)!

 Mina kudusin keskmisele lapsele sokid valmis lõkke kõrval ja imetlesin kaldajoont. Seda mõnusat paljandit uurides tuli kohe Muhedik oma sammaldega meelde.
Kui niiske ja tuuline mereõhk ära tüütas, kolasime kaugemas metsas ja leidsime laheda liivalagendiku. See liivaauk-lagendik talletas kogu päikeseeneria ja hoolimata külmast ümbrusest oli liiv tulikuum. Madistasime lastega seal hulka aega ja korjasin sealt imetillukesi "kalliskive": punaseid ränikivetükke ja poolläbipaistvaid valgeid kvartsiterakesi. Loodan neist midagi ilusat teha, nomaitea, mosaiiki või midagi ...

Hiljem sõitsime Matsiranda ja saime seal ometi ka päikese kätte. Meri oli külm nagu külmkapp aga paari meetri jagu sai veepiiril ikka täitsa olla ja toimetada, nii et saime oma otsitud päikeselaksu ikka kätte.

PS.: Lugu minust, kui kõvast ärimehest. Võtsin reisile kaasa ühe salvei ja natuke igihali ja vahetasin Pärnu kandis nad lõhnava vaarika vastu. Vaarikajuurtest ühe vahetasin koju jõudes rodgersia vastu. Jess! Hea äri oli.

Miks minu hortensia ei õitse?

Minu hortensia, oletatavasti Annabell, ei õitse. Kopeerisin Seemnemaailma lehelt infot, sest midagi peab ju ette võtma! Ma ei taha ilusatest õitest ilma jääda. 

Üks viga on see, et meil on suht kuiv muidugi. Teine viga on see, et meil on väga paene.

Noojah, ja siis ta ei taha tuult aga meil siin tuul ainult ongi. Umbes nii, et mingu see pirtspekk minema ja tulgu 10 aasta pärast tagasi. Siis ehk juba leiaksin talle tuulevarjulisema koha.

Muld: on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes. Mullasegu: kõdumuld, lehemuld, turvas, liiv (2:2:1:1). Peab meeles pidama, et kõik hortensiad on lubja suhtes tundlikud, seepärast peab muld olema happeline (pH 5,0). Hortensiale meeldib niiskus. Seda on hea seostada ka tema ladinakeelse nimetusega: „hydrangea“ on tõlkes nõu veega. Tähendab, muld peab olema alati niiske.
Istutamine: avamaale istutatakse põhjapoolsematel aladel kevadel, lõuna pool aga sügisel. Taimede vahekauguseks jäetakse 1m ja istutatakse sama sügavusele kui taim varem kasvas. Auk noorele taimele oleks 30X30X30 cm. Hortensia juurestik ei ole sügav, kuid on harunev. Igasse istutusauku antakse 1/3 ämbrit komposti ja turvast, pärast istutamist kastetakse. Selleks sobib pehme vihmavesi. Mai lõpus- juuni alguses antakse väetisi: lahjendatud 1:10 sõnnikuleotist või täisväetisi – 20 g superfosfaati, 10 g kaalium- ja 10 g ammooniumnitraati 10 l vee kohta. Teistkordne väetamine 10-15 päeva pärast. Väetamine kindlustab rikkalikuma õitsemise jooksval aastal ja uute pungade moodustumise järgmiseks aastaks. Võraalune multšitakse turbaga. Sügisel põõsaste ümbrus mullatakse 20-30 cm kõrguselt.
Hooldus: hortensia reageerib hästi väetamisele. Kevadel antakse kasvu algul täisväetist mikroelementidega või siis 1m2 kohta 20-25 g karbamiidi, 30-40 g superfosfaati ja 30-35 g kaaliumsulfaati. Õite moodustumisel antakse 60-80 g superfosfaati, 40-45 g kaaliumsulfaati ruutmeetrile. Kolmas ja neljas väetamine – suvel. Hortensiale meeldib niiskus – kord nädalas antakse 15-20 l vett taime kohta, sademete korral piisab kastmisest 1 kord kuus. Võrsete vastupidavuse suurendamiseks soovitatakse kasta nõrga kaaliumpermanganaadi lahusega.Taimede ümbrus multšitakse 6 cm paksuse turba või saepuruga. Mulda kobestatakse rohimise ajal 5-6 cm sügavuselt 2-3 korda suve jooksul. On olemas 2 meetodit hortensiaõite kunstlikult siniseks muutmiseks. Esimene: juurte lähedusse puistatakse alumiiniumsulfaati. Teine: põõsast kastetakse spetsiaalse sineainega, mida saab aiapoodidest. 
Lõikamine: hortensia õied moodustuvad jooksva aasta võrsetel. Ilma lõikuseta muutuvad põõsad tihedaks, näevad metsikutena ja õitsemine kannatab. Kui lõigata põõsaid varakevadel tugevasti tagasi, siis moodustuvad tugevad võrsed, millel omakorda moodustuvad õisikud. Põhinõue on, et lõigataks varakevadel, et jätkuks aega õitsvate kasvude moodustumiseks. Seepärast võib lõigata juba märtsis-aprillis, kui pungad hakkavad paisuma ja näeb ära pungade asetuse. Tagasilõigatud põõsaid peab kindlasti väetama, et stimuleerida iga-aastast võrsete moodustumist. Esmase lõikuse ülesandeks on tugevate , ühtlaselt paiknevate skelettokste moodustamine. Esimesel aastal ei tohiks lõikus olla nii tugev kui järgnevatel aastatel. Istutamisel eemaldatakse nõrgad ja kahjustatud võrsed. Märtsis-aprillis lõigatakse juurdekasvud ¼ kuni ¾ ulatuses tagasi. Suuremaid põõsaid lõigatakse tugevamini .

Kuhu paigutada aias hortensia ?
Et tuua esile kõik selle suurepärase taime väärtused, tuleks teda istutada teistest eraldi. Taustaks sobib näiteks suur müür. Sellel on ka veel teine positiivne külg. Suvel päikese käes müür soojeneb, aga öösel annab oma soojuse kõrval kasvavale hortensiale. Ta kaitseb taime ka tugevate tuulte eest, seda nii suvel kui talvel. Hortensia on kaunis ka muru taustal. Kaunis ka rühmana istutatult.

Agrotehnika. Hortensia vajab kõiki tavalisi agrotehnilisi meetmeid nagu kastmine, võraaluse rohimine, kobestamine, lõikamine, võra kujundamine. Teadlased soovitavad kasta hortensiat nõrga kaaliumpermanganaadi lahusega. See aitab vältida okste haprust ja annab neile tugevuse.  Võsusid on hortensial kas vähe või üldse mitte. Puhastatud võraalune aitab esile tuua taime ilu. Hortensia vajab  happelist mulda (pH=4-5). Selleks, et saavutada selliseid tingimusi, võib valmistada happelist väetist leivajääkidest, mida kogutakse ja kuivatatakse terve talve. Kevadel aga valatakse neile vett peale ja saadaksegi suurepärane happeline väetis. Happelist keskkonda armastavad veel rodod, sõnajalad jt. Kõik hortensialiigid vajavad pidevat väetamist iga nädal ja seda nii sügiseni välja. Aiapidajad ei soovi oma hortensiatega riskida ja katavad neid enne talve tulekut. Katmisega püütakse säilitada eelkõige juurestikku. Põõsaste ümber kuhjatakse mulda, oksad kaetakse kuuseokstega või ruberoidiga.
Täispäikeses ilma väikese varjuta kasvavad hortensiad halvasti, sest juurestik kuumeneb üle ja lehed jäävad liigse aurumise tõttu pisikeseks ja vajuvad longu.

Pooltüvivormi kujundamine algab teisest eluaastast. Alles jäetakse üks kõige tugevam võrse. Kolmandal aastal lõigatakse see poole meetri kõrguselt maha, suve jooksul moodustub 2-3 kasvu. Neljandal ja järgnevatel aastatel lõigatakse iga haru 2-3 pungale tagasi. Aastatega moodustub uhke põõsas. 

Гортенз

Lillekasvataja moenurgake

Selle blogi kirjutamist alustades, nii umbes miljooon aastat tagasi, oli mul paar kindlat mõtet, millest kindlasti ühte-koma-teist jutustada tahtsin. Üks teema oli aedniku riietus ehk aiapidaja rõivamoed. Ärge siin kergitage kulmu midagi! Daame on ikka daame, mis sest, et varbad ja sõrmeotsad mullas siblimisest parkunud ja pea kapsamõtteid täis. Daame peab olema stiilne! Lillekasvatajast daame peab olema ekstra stiilne!
Nii, et kui plaan korjata äraõitsenud õisi valgete õitega aias, soovitan rõivastuda valgesse kostüümi:

Ja kui plaanis korjata kurke või noppida/lõikuda ülearuseid võrseid õunapuult, võiks daame rõivastuda pisut rohelisemalt. Hooaeg soosib ka pearätikuid volange :)

Noorematele aednik-daamedele soovitab Lillekasvataja moenurgake pigem roosa-romantilist, aga ilmtingimata koos volangidega!

Samuti ei ole aiamoeloojad unustanud ära meesterahvaid: härrasid-turvamehi. Must mask ja lennuvõimega sinine keep on sel hooajal tõeline moeröögatus!

;) Jäägem moodsaks!