Uue aiandushooaja lootustes meenutades vana

Üle hulga aja on mul ometigi VABA hetk, et istuda arvuti taha ja täiendada pisut oma unarusse jäänud blogi. Vaba ses mõttes, et vabaks lasti mu pea ehk pea sisemus - mu mõtted ja ma võin rahus mõelda millelegi muule kui majandusnäitajatele, seadustele, stressile ja sotsiaalsetele oskustele.

Ehk siis

õppesess sai läbi.

Terve posu eksameid sai tehtud, kursusetöö sai kaitstud. Ainus mis teha praegusega on, on mõelda lõputöö peale aga ühe rahuliku mõtetevaba nädalavahetuse olen ma raudselt ära teeninud. Ja natuke aiandusteraapiat. Tänu ilmastikule loomulikult kaevata ei saa aga ma saan

• aiandus-netipoode külastada ja uidata uduste ideede maal ehk sobitada taimi-värve-lehti
• ma saan oma toataimedega tegeleda
• ma saan ehk midagi kuskile potti külvata, mingit kauaidanevat
• ja ma saan natuke oma vanades pildialbumites korda luua, mõnda paremat blogi kaudu maailmaga jagada

Eelmise pildi peal olev kooslus on üks tore kooslus. Viimane sats aega aga olid nad liiga üksteise otsas. Õnneks sai sügisel peenralaiendus valmis kaevatud. Hea teada, et on nii ilus koht, kus jätkata.

Suvel oli üks vahva aeg, kus leidsin oma tõelise kutsumuse, ausõna. Leidsin, et olen maailma kõige parem puude laduja. Parim töö maailmas, tõsiselt. Teised tassisid puid ja mina tegin iluladumist. Ja riidlesin tassijatega, kui nad liiga kiiresti tassisid, sest ma ei jõudnud niimoodi piisavalt ILUSASTI laduda. Tuli ilus kah, lausa meistriteos.

Nojah, ja siis me käisime Pärnus, ilus reis oli.   

 Kui nüüd rääkida taimedest, siis kõige rohkem sai sel suvel tähelepanu vist värviline lehtertapp. Vaata allapoole, ta on pärast päevaliiliate pilti. Mul oleks küll hea meel, kui ta mu aias levima hakkaks. Väga sümpaatne värv ja elegantne kuju.
Suvikute kasvatamises on omamoodi võlu: juskui katsetuste maailm, omapärane pisike, ohutu ja armas seiklus. Siin meenubki mulle, et ma pole ammu lõvilõugasid külvanud ... ja aednelgid sobiksid hästi ... ja sametlilled.

Mul on natuke kahju, et eelmise aasta teine pool kogu aeg nii kiire oli. Karta on, et uue aasta esimene pool pole kah parem. Huvitav, kas aianduskooli lõpetamine kah samasugune möll on? Üsna teraapiline õhkkond peaks ju olema? Et lähed eksamile või lõputöö kaitsmisele otsekui mullivanni, et ahh kui mõnus?
Mis taimed mul veel eriti ilma tegid, ilma fotodeta ei mäletakski Thelalt saadud Aten on igal juhul lollikindel ja on õitsenud uhkelt kõik need aastad, kui ta siin on olnud.

Tegelikult tuleks meie aias möödunud aastale panna nimeks töökasvatusaasta. Sai ehitatud ju lastele mängumaja. See majake mõjus neile sedasi, et hiljem ehitasid nad mul kogu aia mingeid onne täis.
Aga kui nüüd uuesti rääkida mängumaja ümbrusest, siis mulle meeldib seal aiandada. Seal ju puha noored puud-põõsad. Madalamaid püsikuid-püsililli sinna istutab vaid selliseid, mis ise HEINAMAAL vastu peavad, värvid valisin sinna mängumaja järgi: tumepunase ja tumekollase. Eks saab näha, kuidas see hiljem välja paistma hakkab.

Aga praegu on talv, saagu see lumine nagu siin ta vahepeal korraks oli. Siis saab jälle suusatama minna, see ju seljatervise koha pealt hädavajalik tegevus.

Sambla-aia tegemine Lillekasvataja moodi ...

.... käib nii, et kõigepealt tuleb hankida hektar või kaks lagedat heinamaad. No seal võivad ju kasvada mõned noored puud aga ilma saab ka hakkama. Hea oleks, kui seal on mõningaid vanu vundamente - suuri kive ja noori kuuski.

Noh.

Ja siis tuleb lihtsalt oodata. Nii umbes 15 aastat. 

Tegema ei pea midagi.

Vahest lihtsalt käid kivi otsas istumas ja vaatad, et kuidas sammal kasvab.

Aga tegema ei hakka ikka midagi.

No ja kui see 15 aastat otsa on saanud, siis on samblaaed nagu enam-vähem ja aeg on valida välja koht, kuhu istutada sõnajalad. 

Jah.

Ja mõni metsik ronija.

Siis ongi valmis.

Novembri-ilu ehk kuidas mina teen samblaaeda

Enne kui minna sambla-aeda tegema, võiks kõigepealt sügavkülmast natuke  suve välja võtta ja ära süüa ja juua. Panin see aasta täiesti ilma mingi tsensuurita kõiki marju külmikusse, mis aga kätte sain. Ka punaseid sõstraid ja tikreid. Kahtlesin nende sulamisoskuses aga pole viga, tikrid jäävad sulades ikka ilusaiks, ei vaju koledate lässudena kokku. Ja lõhn on võrratu! Kõigil marjadel loomulikult.

Nohu, viirused ja kursusetöö ründavad aga need marjad aitavad ellu jääda. Ausõna.

Hää küll. Täna on laupäev. Mitte keegi peale tolmuimeja ja pesumasina ja majandusõppe ei oota mind täna, nii et tehkem tähtis nägu ette: mul on ilmtingimata vaja teha paar tiiru aias. Pühitsetud oli minu tahtmine: isegi päike ilmus välja ja näitas mulle huvitavaid kohti pildistamiseks.

Suvel ma neid valgeid sõrmkübaraid juba natuke kirun - no palju on teisi, muudkui rohin neid minema. Aga talvel on nad ilusad! Ei karda nad ei niiskust, ei külma, ega ka mingeid haiguseid. Ilusad ja igihaljad, mõnusad, kaardus lehed.
Kõrrelisi on kah selliseid, mis oskavad novembris korralikult käituda ja ilusad olla. Suvel polnud kumbatki eriti märgata, kõrvalolevad primadonnad: kullerkupud, päevaliiliad, jt varjasid nad sootuks. Praegu on nad aga toredasti reas nagu siilipere.

Neid siilipuntraid oli seal veel aga no ei mahtunud pildile.
Järgmisel fotol on palmilehine tarn:

Kibuvits:

Harilik liguster:

Maasikamaa teisest otsast:

PS.: samblaaeda teeme mõni teine kord. Fotokaga ringkäik aias annab piisavalt jõudu, et majandusõpingutega tegelema hakata.

Plaanide tegemise laul (omal viisil)

1. salm.
Novembri keskpaik kätte jõudnud,
õitsejad on lõpetanud, männid- kuused võimu haaran'd,
Aednik teeb nüüd suuri plaane, väikseid plaane, muidu plaane:
mis jäi suvel tegematta, mis sai tehtud puhta umbes, millest alles unistame
                                                     (kaske ja kaske) Acer negundo "Flamingo" ja Cornus canadensis

Refrään: Ostan kevadel koorma liiva
             ehitan kevadel terrassi valmis    2x
                                             Ta-ram-pa-paa

2. salm
Suvi oli saagirohke,
äkki oli liigagi.
Kurki oli liiga palju, põldmarja ei marja poegagi, sibulaid sai omajagu,
                                                                       Kõrvitsad ja sõstramarjad

Refrään: Ostan kevadel koorma liiva
             ehitan kevadel terrassi valmis    2x
                                             Ta-ram-pa-paa

3.salm
Novembrikuus on hästi näha, mis on peenrais valesti, kuhu tekkin'd vägev pusa, kuhu ei mitte midagi.
Keerulised sarapuu-varred hästi juba tooni annavad,
saaks vaid oma nelgipeenra jooksma nagu plaanitud, siis on poriajal põnevam.
Põldmarja lillad varrad on üle peenra laiali, salakaval võrgustik.
                                                                    Ebaküpress ja pinus mugo

Refrään: Ostan kevadel koorma liiva
             ehitan kevadel terrassi valmis    2x
                                             Ta-ram-pa-paa

4.salm
Taga-aias sirelihekk, vahvad vitsad laias reas.
Jääb vaid üle kahjatseda, et miks juba vanal a'al ei istutatud kontpuuhekki. Oleks need vitsad siis ju kärtsu värviga.
                         Ajuga reptans Alba ja allium ursinum

Refrään: Ostan kevadel koorma liiva
             ehitan kevadel terrassi valmis    2x
                                             Ta-ram-pa-paa

5.salm
Talvel tuleb puhatella,
pikuta ja magada.
Kevadel, kui muld on soojem, hakkab jälle rohima.
Oi sa jeerum, oi sa süda,
palju sai taimi kokku tassitud
(muideks, juba suured plaanid: mida potti toppida, et jälle vahetada roheliselt)
ikka kokkutulekul, kus mujal.
Panen potti õunapuu, panen potti roosipõõsa, panen potti sinise hirm-hilise sügisastri ...
ai, neid plaane vara plaanida ....
                           Cornus alba 'Sibirica Variegata' ja Abies concolor

  Refrään: Ostan kevadel koorma liiva
             ehitan kevadel terrassi valmis    2x
                                             Ta-ram-pa-paa

Novembrikuu aias

Ja antigi mulle see ilus päev, mil mööda aeda ringi kolistada ja koledaid-ligaseid-pruune varsi lõikuda. Sai peenrad hulka kenamaks, hilised õitsejad pääsevad nüüd rohkem esiplaanile. Likvideeritud said kõik floksid, pojengid jms., alles jäid vaid astilbede krässus kõrrepead ja mõned, mis kivide asukohti suure lume ajal tähistavad. Nooh, et suusatajad kividele otsa ei sõidaks. 

Sai ka mõned tähtsamad õunapuud ja ploomid võrgutatud ja viimaseid lehti riisutud. 

Need, kes arvavad, et novembris pole aias enam midagi imetleda, igal juhul eksivad!  Loomulikult ei ole enam suvist lopsakust, õisi ja magusaid vilju. On aga midagi muud: igihajad hakkavad nüüd näitama, milleks nad üldse on loodud. Koristasin täna kärutäie lätusid hostalehti peenrast, nende all aga ilutseb igihali Illumination. Mägisibulad, aubrieetad, roomlev mägimänd, kadakad. Kiviktaimlate omanikud võivad rahulolevalt ohata: peenrad on vaatamisväärsused igal ajal. Ja ega juurikamaalgi viga ole! Maasikamaa on mul õige kirju:

Nendel korvidel läks nüüd teine sügis. Tõenäoliselt lähevad nad kevadel tuleroaks. Andsid juba märku, et pehmed on need punutised. Aga mul on juba plaan, õigemini mitu plaani, et kuidas neid kompostikaste siiski säilitada. Nad olid ju kasulikud. Ilusad ka omamoodi.

Septembrist novembrisse.

See oli vist septembri keskel, kui ma Tallinnas käisin, sealt Tii juurde sattusin ja sealt omakorda Tiia juurde sattusin. Ja sealt Tiia juurest sattusid minu juurde kaks toataime. Mõlemad pidasid reisimise kenasti vahust ja kohanemisega probleeme polnudki. Üks neist, mingi piimalill (täpseid nimesid ma neil ju ei teagi), sättis end  aga rõõmsalt õitsema. Lehtede vahel on väikesed, naljakad tupsukesed - õiekesed. Tagasihoidlik aga väga omapärane.



Õues on värvi ja ilutsemist küll. Loodetavasti saame ühe päikesega päeva vanade kõrte ära koristamise tarvis, mul seda tööd veel jaguks.
Ja ometi on kord saabunud aeg, kus suured kukeharjad saavad ilutseda ja soleerida. Ülejäänud on vaid taustaks. Raamiks. Edaspidi on nemad lillepeenra kuningad.

Suured kõrred-varred-lehed on kadunud, vaata kust tahad - igalt poolt näed peenra piirjoonte kulgemist. Aiapidaja kontrolltöö/lõputöö: sellise peenra oled sa kevadel valmis munsterdanud, oled sa siis nüüd rahul?
Kusjuures olen jah. Pole sel peenral midagi häda. Päris palju on küll see sügise taimi, mille kohta sai öeldud: ole praegu siin, järgmine kevade vaatame. Ja tiigiäärne ala tuleb ümber kujundada, iseäranis ühest küljest, seal on kuidagi kitsaks jäänud. Kobarpeade seltskond tuleb väheke laiemale istutada. Jäid teised kuidagi "säästu"programmile see aasta.