Ja see saak, mis oli/on enne esimest saaki, st. ...

... igasugu ürdid: till, petersell, seller, erinevad salatid, spinat, küüslauk, erinevad laugud (söödavad muidugi), basiilik (seda mul kahte sorti nagu eelmiselgi aastal, aniisine Tai kuninganna ja teine piprasekõrvalmaiguga), murulauk, sibul, meliss (selle aasta uustulnuk, huvitav, ümaralehine) jne.
Segada hapukoorega, maitsestada soolaga ja veel paari salajase lisaainega, lasta pisut külmkapis kaetult seista ja serveerida:

Nämm. Ma nüüd jäängi selle toidu peale.
PS.: Salajane lisaaine jääb saladuseks seni kuniks keegi ÄRA ARVAB, et mis see ka on. Väääga omapärane maitseelamus! See taim kasvab vist küll kõikidel peenras.

Esimene saak! Esimene saak!

31. märtsil tegime lastega koos kasvuhoonesse esimesed külvid. Praegu on seal niisugune segupudru, et hoia alt! Till + petersell + porgand + umbrohi + salatitaimed. Ma ei hakanudki rohima, mõtlesin, et las olla veel pisut, et mingi hetk tõmban kõik koos üles, sorteerin ja viskan supi sisse. Täna siis tõmbasingi esimese pussaka üles. No lihtsalt tüütas see umbrohuhunnik ära! Ega need porgandid veel miskit erilist suurust pole aga oi küll olid maitsvad. Lapsed sõid (kõik kolm!!!) ja kiitsid, et paremad kui komm!
Vot see on küll saavutus. Minu jaoks vähemalt küll. Endise linnainimese kohta täitsa hea. Vat neid nippe, mida Muhedik oskab, et kahe kuuga suured kurgid kätte saab või nagu selle kapsaga, pak choiga, et külvab hiljem aga koristab saaki varem ... , vat neid nippe ma veel ei oska. Kui Muhedik kade ei ole, ta võiks oma saladuse avaldada, et mismoodi ta seda teeb?

Lilled, lapsed ja lillevaasid (väga suvine)

Tulbid on tänavu uhked. Need möödunud vihmased suved ja lumerohke talv mõjusid neile hästi. Rekordiliselt suure õie omanik Texas Flame. Kahjuks ei osanud midagi õie suuruse võrdlemiseks fotole panna. Tikukarp oleks hale olnud, sigaretikarpi mul pole... Pane peopesad kokku ja aja sõrmed harali ... vat siis saad ehk õige suuruse.

Teiseks Orange Favourite:

Mulle muidu oranz värv eriti ei istu aga need on erilised, soojad sellised, pehmekesed, mõnusad, söö või ära.
Lilli meil on...

... ja neid tuuakse veel juurde:
 

Vanasti olin mina see, kes suvel oma Vanaema lilledega kimbutas ja muudkui tassisin neid põlla (põlla jah!)  pealt. Vanaema oli hädas, muudkui otsis vaase ja palus mind, et ärgu ma enam toogu. Noh, umbes pool tundi ma siis ei toonud.
Nüüd on osad vahetunud. Nüüd olen mina see, kes otsib vaase ja ohib. Tavalised purgid ka kõik juba lauale ja aknalaudadele ritta seatud, kõrred ja varred sees. Vaatab seda asja. Lähiajal plaan linna minna. Läheb siis ka taaskasutuskeskusesse, ehk neil on odava hinnaga mingeid madalaid vaase. Madalaid ikka sest lapsed ju korjavad teatavasti ilma varreta lilli.
Lõppsõna:
Mul on tagaaias üks lahe valge sirel. Seal on oi-kui palju 5-õielehelisi õisi! Mis nendega teha kui leiad? Mõni sööb ära, mõni soovib miskit ja viskab üle õla. Mõni topib põue. Mis teha, ahhhh?! No et õnn ikka endale jääks? Ma tean, et see on lapsik aga ...

Segadus ühe hostaga

Meil siin Maurusega läksid taimevahetust tehes hostad ja nende nimed sassi. Aga ühe erandiga said nimed takkajärgi oma õigetele omanikele.

See üks on siis see ilus, mis mulle väga meeldib oma voolitud ja korrapäraste lehtede tõttu.

Tema lehtede suuruse võrdlemiseks panin kõrvale Wide Brim'i lehe kuna tema on just samas suuruses nagu ta on ka Mauruse aias praegu. Nii et siis seis selline, et Maurus arvab, et me kaevasime ta Elegans'i juurest. Aga ta on hoopis teistmoodi, väiksem, korrapärasem, nomaitea...

Kust me ta siis võtsime?! Eile käisime ühes aiapoes, Paide Bauofis ja seal nägin täpselt sarnaseid hostasid ja nende nimi oli hoopis Big Daddy. Äkki läks midagi totaalselt sassi? Kaevasime hoopis mingi teise hosta välja kui plaanisime?
Või ta on ikkagi Elegans aga on kasvult tagasihoidlikum kui Mauruse aias olev eksemplar kuna sattus minu aias kogemata liiga kuiva koha peale? Ta on mul seal kiviaia peenras. Jäin mõtlema, et tegelikult võib seal vabalt mingi kivihunnik all olla ja taim on lihtsalt kuival.

Ootan kõigi arvamusi, kes hostasid kasvatavad, et mis ta siis on, kas kuivale jäänud Elegans või hoopis mingi muu hosta

Linnud

Suvel oleks nii palju blogida, no kas või mitu korda päevas. Aias ju juhtub kogu aeg midagi ja fotosid muudkui kuhjub. Aga aega ei ole, et rahulikult toas istuda ja klaviatuuri näppida. Talvel on olukord muidugi vastupidine. 

Täna aga vihma sajab, nii et tubased toimetused on igati aktuaalsed. Nii saangi pisut oma blogimistega järje peale. Alustuseks linnu teema. Mul õnnestus selle aasta tegelased fotodele jäädvustada, oleks õige nad ka siia arhiveerida. Nad on nii lahedad!

Esiteks siis üks varblane:

Istub juba mitu nädalat seal linnumaja katusel või siis kuskil meie maja katuseharjal ja muudkui säutsub nõudliku häälega. Vat ei teagi, kumb ta on, toitmist nõudev pojake või hoopis oma tähtsust kuulutav isalind. Üksi ta seal istub. Ei mina ole näinud, et neid seal rohkem oleks.

Teiseks kuldnokkade perekond. Pojad said küpseks umbes nädal-kaks tagasi. Üks hüppas neist vist liiga vara pesast välja. Mitu päeva kaperdas aias ringi.

Istus aiapoolse ukse taga ja lendas paari meetri jaoga ühest lillepuhmast teise. Tegin pisut paanikat, et kas koer või kassid äkki saavad ta kätte aga kui koldnokapoju korraks ka tuppa lendas, tuli välja, et vähemalt koera jaoks on ta küll täiesti olematu ja mõtetu nähtus. Isegi ei vaevutud nuusutama.

Ja kolmandaks, no eriti vahva seltskond! Avastasin ükskord sauna aknast välja vaadates, et kaks väikest linnukest rahmeldavad võililleseemnete kallal!

Ja istusidki seal mitu tundi ja muudkui nokkisid äraõitsenud võilillede seemneid. Vahva oli vaadata, kuidas nad seal tuustisid. Pildid on tehtud läbi klaasi, sellepärast tunduvadki udused. Hea ikka, et kõrgpeenra serva need suured võililled jäid, muidu polekski saanud neid fotosid!

Ja ma ei tea üldse, et mis linnukesed need on. Äkki on talvike, aga äkki pole ka. Olgugi, et mul on spetsiaalselt selliste juhtumit jaoks koju ostetud Fred Jüssi "Linnuaabits", mina küll, ei tea, mis seltsi linnukesed meil siin elavad. Elavad jahh, käivad aeg-ajalt tiigis joomas, eks neil siin kuskil pesa on.

Ja neljandaks tegi linavästrik üks õhtu tiigi juures mingit kino. Kahjuks ei olnud fotokat ühes, seda oleks pidanud vist lausa filmima. Vahtisin siis niisama seda hullamist pealt. Nimelt lendas linavästrik muudkui üle tiigi, ikka edasi ja tagasi risti üle tiigi. Madalalt, tiibadega kõvasti rapsides, justkui pidurdades, saba kohati otsapidi vees. Ei tea, mis ta seal tegi, pesi saba või midagi. Tõenäolisem muidugi, et tiigi kohal madalas lendasid mingid pisimutukad, mis minule nähtamatud aga temale meelepärane kõhutäis. Kahju jahh, et pilti ei saanud, peab hakkama fotokat kogu aeg kaasas kandma.

Õitseb!

See juhtus nüüd küll kuidagi ootamatult! Iga päev muudkui sebin ümber tiigi ja vahtisin võhumõõka ka (no mõtlesin, et istutaks ta kahte kotti ümber, et muidu tal kitsas) aga õiepungi ei pannudki tähele.
Tiik läheb lähiajal remonti. No ma ütlen: "Projekt 2010"! Mees arvas, et enne jaanipäeva jõuab ikka tehtud. Probleem ikka selles va tiigipõhjakiles. Kasvuhoonekilet ikka pole mõtet toppida kui koer pidevalt tiiki ronib oma küüntega.