Täna kesköösel maabusid meie õue peale puud-põõsad-püsikud. Aitäh kõigile asjaosalistele!
On ikka hullud inimesed need aiablogijad ja nende sugulased kah! Tulla õhtusel ajal Soomest ja pärast laevasõitu kärutada mööda Eestimaad, auto tuuste ja tutsakaid täis, no seda igaüks ikka ei tee ju! Jube lahe, et selliseid inimesi ikkagi olemas on.
Naljakas ja tore on see kah, et kui ma Tii aias käisin, vaatasin kadedusega neid bonsaiks pügatud viirpuid jms ja mõtlesin, et sellise saamiseks läheb ju terve igavik. Heh ja nüüd on see minu õue peal. Loodetavasti läheb kasvama ka, muutus on tegelikult ju väga suur. Liivamaa, tubli perenaise ja mändide juurest satub ta ju mingisse paeklibusesse saviauku lauspäikese kätte, kus perenaise hool piirdub praegu sellega, et öeldakse: ole nüüd tubli ja saa hakkama. Ei mingit sussutamist.
Ülejäänud taimed pistan peenraserva, kus tean vaba maad olema. Sest üldiselt jätan ma vist aprilli aias vahele. Hirmus on küll, sest kõik tahab riisumist ja mudimist aga ma olen liiga ... hõivatud praegu. Roosid muidugi vabastan katetest ja ühte-teist veel aga see on ka kõik.
Käisime metsaservas sipelgaid vaatamas. Toimetavad oma uues pesas, uimased aga igal juhul on nad seal, mitte siin. Meie aias praegu tõesti pole mingit liikumist märgata olnud. Kas ma tõesti saan oma aia tagasi?
4 kommentaari:
see Aalujate kapm on naljakas jah ja lahe kah :) ja aed saab selle aprilli sinuta hakkama küll :D
Nii tähtsat kuud küll vahele jätta ei tohi, see peab kalendris punasega olema. Küll aed sellest aru saab :)
Aprill ongi tubli kuu, tegeleb ise endaga. Jamaks läheb mai lõpus, kui kõik hakkavad yksteisest yle kasvama ja yksteist sööma. Seks ajaks ehk leiad juba aega ka aia jaoks.
Aprill ongi meil lumine ja sajune olnud, ei juhtu midagi. Eks hiljem teed kaotatu tasa,
Postita kommentaar