... ja nii kasvatan mina vürtsikaid vitamiinseid võrseid. Ei mingit mulda selle taimekese jaoks. Kilekott pähe, nii pääsen ka igapäevasest kastmisest.
Muud nagu midagi ei teegi. Minu laisklemine on võtnud kroonilise pöörde või eriti ägeda vormi ja ma ei suuda end kuidagi kokku võtta, et teha ära vähemalt eelmise aasta peenarde analüüs ja nokitseda oma käsitöise portfoolio kallal ... no ei tule vaimu peale, nohh!
Kust saada sellist vaimu?
Eks vist tuleb tasakesi otsast alustada, kuni ma vaimudele meelde tulen. Eks uuest aastast on juba ette teada, et ega ta mul eriti suur aianduslik aasta ei tule. Pole mõtet suuri plaane teha. Väiksed plaanid on muidugi paigas - salatite peenar vanas liivakastis ja kasvuhoone muidugi ja üks korralik hernepeenar, sest see õigustas end igati. Hoganast tuleb edasi teha, sest pool sellest peenrast oli ju lihtsalt surimurine kompostihunnik. Sinna saab püsikuid ümber kolida, kui neil mujal kitsas ja kui ruumi üle peaks jääma, siis läksin lihtsama vastupanu teed ja ostsin suvikute (saialill, päevalill, jne) seemneid. Need on mõnusad. Pealegi on saialill oluline ravimtee osa, ilma selleta pole elu. Ja kummelit peaks külvama ja ... kõrvitsat. Loodan ilusat ja rahulikku suve. Kummelilõhnalist. Päikselist. Uduvihmalist. Ilma sääskedeta.
3 kommentaari:
selle Vaimuga ongi vahel nii nagu on, pole nii truu tegelane kui tahaks aga kummelilõhnaline suvi...oo, see on nii tajutav ja peagi käes :) aga kes tahaks liiga ruttu loobuda sellest imeilusast talvest, mis Su piltidel sädeleb ja hiilgab
Vaim vajab päikest. Yks paljureisinud pillimees kirjutas, et meil on reilender ja soomlastel jenka, aga lõunamaalastel 1000 rytmi. Et temalgi hakkasid näpud Kuuba päikese all kiiremini käima. Ma arvan, et tal oli väga õigus.
Või nii. No vaatame, mis saab teha
Postita kommentaar