pühapäev, 11. august 2013

Üks aed Tartu kõrval


Eile sai ära peetud järjekordne kokkutulek, sedapuhku juba viies.
See oli üks hea aed. Üllatav ja huvitav.
Põnev oli iseoma aiaga võrrelda. Aia algus ju mõlemil põhimõtteliselt sama: tuleb naisterahvas linnast kusagile võsa vahele ja hakkab seal madistama. Edasi aga läheb kumbaski aias elu hoopis oma rada. Tartu lähedal aias on aasta ajaga ära tehtud suurem töö kui mina siin kümne aastaga. Ja töö on tehtud targalt, mõõdetult ja kaalutletult. Kohe näha, et õppinud inimene. Teab ikka, mida teeb.
Pisike naisterahvas Tartu kandist on uskumatult suure töö ära teinud ja õnneks oli minul see suurepärane võimalus seda näha ja uurida. Taimede kooslused on seal aias põnevad, nende üle peab kohe mõtlema.
Jätkaku aia autor samas vaimus, huvitav oleks seda aeda ehk kunagi hiljemgi kaeda, kui taimed juba suuremad.

Kunagi on vist selle krundi eelmised omanikud seal liiva kaevandanud, jätnud endast järele põneva  pinna: suurte aukude ja lohkudega. Ühes on tiik, teises istumise plats, kolmandas iluaed koos kahe istepingiga. Hea seal istuda, peenrast ilus ülevaade kohe. Ja vaated on vaatamisväärsed!




2 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

See on tõesti päris pöörane, millega Tsiil seal terve eelmise suve ehk alguste alguses tegeles. Nüüd läheb lihtsamalt, sest siht on silme ees.
Aga jube põnev on igasugu arenguid ikkagi jälgida

Tsiil ütles ...

ehh, mul on kahju, et ma sinu juurde eelmisel aastal ei jõudnud. Ei või ikka vahele jätta selliseid üritusi. Peaks rohkem mööda aedu kolama.

Mul on nende muhkude ja lohkudega tõepoolest vedanud. Kohati on hullem töö juba tehtud. Igasugust värki tahaks ju katsetada. Kesset oleks tõesti vaja ja rohkem kokkutulekuid, seltsimehed aednikud :D