Praadisin siin hommikul lastele pannkooke. Määrisime moosi peale, võtsime piima kõrvale. Paha nohuhaigus on otsa saanud, keegi ei lörista ninaga ega oiga, süüakse hea isuga, küsitakse juurdegi. Suur poiss on juba koolis, ära toomas tunnistust, kuhu ei pidavat tulema ühtegi kolme. Mees tööl, nagu need mehed peavad olemagi. Ma ei tea, kas MASU hakkab otsa saama aga tundub, et midagi positiivset toimub küll. Ja minul on juba kolmas kaltsuvaip käsil, tore tegemine! Nii et elu on lill ja kõik oleks nagu korras. Nagu toimiks ju kõik? Aga vat miski on puudu ikka. Kui ikka aeda ei pääse, linnulaulu ei kuule, hiirekõrvul puud ei sahista sooja kevadise tuule käes, on tunne, et elul polegi justkui hinge. Ma ei igatse seda kaevamist ja kõplamist, ma igatsen lihtsalt seda, et teed suure toa ukse lahti ja istume kambakesi oma "paadisillal" või uitaks niisama mööda aeda. Või läheks naabritädi aia taha esimesi naate korjama. On meil selline koht, et kui kevadel mujal on veel kulu ja lumelaigud, siis seal rohetab esimene naat. Ei tea, mis eriliselt soe koht see seal on siis.
No vot, ega see polegi mingi igatsus, see on lihtsalt TUNNE, et miski on puudu. Nagu ühe jalaga inimene oleks. Et tahaks käia aga näe, polegi millega! Või ole nagu Tallinna inimene, istu nelja seina vahel, ütled küll, et ohh, mul on siin igasugu võimalused, lähen teatri kui tahan aga siis loed oma raha üle ja kinnitad, et kodus ka hea. Vanasti läks vaene inimene teatri asemel kinno vai muuseumi, tänapäeval läheb vaene ostukeskusesse. No mingit möllu ikka. Ja inimesi. Iseasi, et mida asja sa seal teed?
Vat ongi. Ei taha olla enam "Tallinna inimene", tahan olla vaba! Tahan, et mu "korter" oleks 2,2 hektari suurune, et köök oleks vana õunapuu all, et varbaid saaks pesta õues tünnis, et lastetuba ulatuks istandusest kuuseheki taha ...
Ma olen küps kevadeks! Ma tahan aknaid pesta ja lumikellukaid lauale vaasi!
5 kommentaari:
Küll Sa varsti saad kah selle oma suure elamise. Ja mida kauem igatsed, seda hinnalisem hingele see on:)
Jutt jummala õige! Samad mõtted-tundmused ka siinpool :). Aga kui aknad valla lööd, siis linnulaul on juba üsna vali ja mitmekesine ;). Ja kas pole täna väljas mitte lage vesi igal pool...
Mul kohe täpselt samad tahtmised, selline tunne, nagu oleks kuus kuud vangis istunud ja nüüd loen vabanemiseni jäänud päevi.
Jajahh, karistusaja lõpp on lähedal, vangivalvur juba kolistab võtmetega.
Eile, kui päike paistis, oligi aken suurelt lahti, hingasime, oli kevade maiku juba man, oi see oli hea.
Jaaa, ei taha linnainimene olla. Isegi kui vaid 40-ruudune korter asub keset pärapõrgut, on see juba hoopis teine asi, kui kivimürakate vahel kükitada.
ja väljas sulab kõik suure mühinaga! :o)))
Postita kommentaar