Enne kui lumi maha tuleb ...

... on vaja ära teha järgmised tööd!:

1. kasvuhoone korda!

Viimased tomatid ja suvikõrvitsad ära korjata, muld välja, mürgitada.

2. Viimased tulbisordid maasse!

Platsid on 95% ette valmistatud, ainult vaja maha panna. Ainult enne seda on vaja lastele mingi tegevus vaja välja mõelda, muidu juhtub nii nagu eelmine kord, et panin madalama sordi kõrgemate selja taha. Lapsed muudkui sõelusid mul too päev jalus. Ausalt öelda, hea et niigi läits. Oleks miskit moodi hullemini ka võind minna.

3. Toalilled. Enamus toalilli suvitas õues. Osa neist on juba korda sätitult toas, osa ootab sauna eesruumis aknal. Palamuse laadalt lisandus toalillede seltskonda sõnajalg. Jõudsin taimevahetusele hilinenult ja seal ta ootas mind, kükitas pahase näoga kivi otsas. Aitähh tundmatule jagajale! Tema ja aaloe tarvis vaja poest spets turbasegu ka tuua. Igaks juhuks, sest ma pole varem sõnajalga kodus toas kasvatanud.

4. Kõrvitsa-kurgi peenrad. Vaja korda teha!

5. Niita on ka vaja, hein kipub juba kõrvadeni.

6. Roosid. Telekas öeldi, et alumised lehed tuleb ära näksida ja taime tuleks mullata kuiva mullaga. Mis mõte, et just kuiva? Vihma sajab ju kogu aeg?! A okay, muldame kuivaga. Ja siis las õitsevad jõuludeni. Nii öeldigi. Et mõnikord pidada õitsema.

Arvata võib, et muldan natuke ka muid klülmakartlikke, nagu näiteks plataane ja kuldvihmasid, osa neist panin talvituma ürdipeenrasse. Hea mugav koht.

8. Köögivilja kasvatamise koht tuleb üle vaadata, korda teha. Hernevarred ikka veel koristamata, eks seal ole muudki segadust. See on üldse kõige segasem koht aias.

9. Ja kui õues on kõik korras, jätkame toas. Lastetoas sai suurpuhastus juba tehtud aga elutuba on nagu küntud põld. Omast arust sai suvel koristatud ju ka aga praegu on küll selline tunne, et sai vist mingit haltuurat tehtud. See on see pooliku remondi süü. Jajahh, kõik on süüdi, välja arvatud mina, selle maja perenaine.

Kange tahtmine on minna tahatuppa ja tapeeti kratsima hakata. Ei tea, mis näo mees teeb kui tuleb koju ja tagatuba on elamiskõlbmatuks muudetud? Tema on ju see, kes peab selle siis jälle elamiskõlbulikuks tegema?

Et kuidas üldse peaks remonti tegema, nii et see tehtud ka saaks? Et kas (nagu HEA naine) ootaks paar aastat kuni abikaasa saab kõik oma mõtted ää mõlgutatud ja tuba mõõtnud ja materjalie kokku arvutanud jaa ... siis hakkame remontima või teeks (nii nagu TAVALINE naine) lihtsalt alguse ära. Mingite hormoonide mõjul läheks ükspäev närvi, lohistaks voodi ukseni (kaugemale ei jaksa juuuu!), viiks lillepotid teise tuppa ja kraabiks tapeedi maha. Tehtud! Ja siis (möirgab ja uriseb aga kaua see ikka kestab, eesti keskmine mees, see suht rahulik) vaadaku siis ise, et kuidas see korda saab.

Kindlasti jäi miskit kirja panemata. No umbes nädala pärast siis tshekib üle, et mis tehtud siis ja mis veel tegemata. Jõudu mulle!

Krüsanteemid ja pelargoonid (kopitud tekst)

KRÜSANTEEMID:

(kopitud tekst seemnemaailm.ee-st)

Püsik. Püstine, põõsasjas, juurevõsusid moodustav taim. Suurte täidisõitega efektne hübriid meelitab värvide mitmekesisusega. Nii talveaeda kui avamaale väikeste või suurte rühmadena koos dekoratiivsete okaspuudega. Vaevalt leidub teist lille, mis seisaks vaasis kauem värskena. 0,02 g.

Ajalugu: krüsanteemil on tuhandeaastane ajalugu. Pärit on nad Hiinast,aedvorme hakati kasvatama veel 551-487 aastal e.m.a. Siis viidi neid Jaapanisse kus neist said rahvuslilled. Euroopasse sattusid nad XVII saj,Venemaale XIX saj.keskel. Aretustööd tehti mitmes suunas. Jaapanis jagati nad söödavateks ja kibedateks. Hiinas kasvtati ravimtaimedena. Kuid kõige rohkem on hinnatud dekoratiivsed omadused js tuhsndete aastate aretustöö tulemusena on saadud tohutu hulk gruppe sorte ja vorme. Mitmeaastastel krüsanteemidel on liik Dendrothema (DC.) Des Moul.Korea krüsanteemid (Chrysanthemum x koreanum Makai). Tema sordid erinevad õitsemisaja poolest, kõrguse poolest keel ja putkõite värvuse poolest. Kasvavad avamaal hästi isegi Eesti tingimustes. Õite suuruse järgi jagatakse nad väikeseõielised-õie läbimõõt kuni 10 sm ja suureõielised läbimõõt üle 10sm. Väikeseõielised on ühe ja kaherealised, äärmised keelõied on asetunud 1-2 reana, keskel on palju putkõisi; poolkäharad- kolm ja rohkem rida keelõisi ääres anemooni laadsed-üks või mitu rida keelõisi ääres; pompoonõielised-õisik on 2-3 sm mis koosneb paljudest keelõitest mis on erineva vormiga ja mõõtmetega, keskel vähe putkõisi. Kõrguse järgi jagatakse: madalakasvulised kõrgusega kuni 30 sm, keskmised kuni 50 sm ja kõrged kuni 1 meeter.
Korea krüsanteemid õitsevad kaua ning tänapäevased sordid võivad õitseda üle 4 kuu. Varased ühekordsed ja poolkäharad annavad seemet.
Kasvuala: krüsanteem on väga nõudlik taim. Heaks kasvuks, arenguks ja iluks vajavad nad soojust valgust (vähemalt 5 tundi päikest päevas). Krüsanteemid ei talu liigvett ja ei talu varju.
Muld: peab olema kobe, vett läbilaskev, rikas orgaanika poolest,vähe happeline (ph 5,5,-7). Et valmistada sellist pinnast lisage sinna komposti ja kuiva lehmasõnnikut. Üleväetatud mullas muutuvad taimed lopsakaks kuid õitsevad vähe. Peale selle on vaja kindlasti head drenaazi liigne vesi mõjub halvasti talvitumisele. Selleks lidage mõned ämbritäied jämedat liiva. Parem on taimed istutada kõrgematele aladele, et hoida ära liigvett.
Istutus: istutusmaterjal saadakse juba tavaliselt juurtega. Taimed istutatakse avamaale mais või juuni alguses peale öökülmade möödumist. Istutada tuleks sortide kaupa märkides nad eelnevalt ära etikettidega. Parem on aedkrüsanteeme istutada kevadel. Istutuskeem: lõikekrüsanteemidel 30x30sm aga laiuvatel (Kristall, Roseta tütar) tuleb vahekaugust suurendada 10 sm võrra. Istutamisel peab olema suur mullapall juurte ümber.Istikuid hoitakse kilekottides. Ärge istutage taimi sügisel, kui nad õitsevad oktoobris. Need taimed hävivad. Kui te ostsite taimed sügisel septembris-oktoobris ärge viige neid avamaale. Säilitage neid kuivas keldris kus te hoiate köögivilja nad ei talu niiskust. Hooldus: ühel kohal kasvavad 2-3 aastat. Peale istutamist tuleb kobestada kuna toimub juurestiku areng ning maa-alused risoomid mille toel taim moodustab põõsa. Seejärel tuleb kobestamine lõpetada. Nad armastavad multsimist see aitab ära hoida seenhaigusi. Selleks sobivad hästi männi okkad, mis hoiavad ära ka seenhaigusi. Samuti sobib männikoor ja kaera põhk.
Krüsanteemid kasvavad ruttu. Lühikese ajaga saab pistikust põõsas, õitseb ja lõpetab vegetatsiooni perioodi. Ta vajab tihti väetamist. Esimene väetamine tehakse lämmastikväetisega kui pistikud on juurdunud ja alustanud kasvamist. Järgmine 10-15 päeva pärast lehma või linnusõnniku leotisega. Pungade moodustamise ajal anda fosfor-kaali väetist. Paljudel ilmuvad pungad kohe peale istutamist. Neid töödeldakse, et anda neile jõudu. Võsutamist tehakse juunikuu jooksul et taim paremini areneks ja õitseks. Viimase väetamise ja õitsemise vahe peab olema 30 päeva. Massiline õitsemine algab augusti lõpus-septembris. Mõned sordid varem või hiljem. Kõige varem alustavad madalad ja kõige hiljem kõrged oktoobri alguses. Peale esimesi öökülmi tuleb nad tagasi lõigata. Lõikus võib olla kõrge või madal kohe juure lähedalt. Põõsas kaetakse kuid kate ei tohi olla liiga tihe ja raske. Enne tuleks mullata mulla või turbaga (ph 6,5-7) ja liivaga. Kevadel kui nad kasvu alustavad tuleb vanad pealsed eemaldada, keskmine vars välja keerata. Taime kasv toimub risoomide arvel. Iga kole aasta tagant põõsas jagada. Soojanõudlikud käharad hilised sordid tuleb talveks välja kaevata ja hoida keldris t*-il +2..+6*C, valges ja õhuniiskus peaks olema 80%.
Paljundamine: tavaliselt põõsa jaotamisega ja pistikutega. Pistikud tuleb võtta kevadel kui t* on 21..26*C. Taimed peavad olema 15-20 sm kõrgused lõigake neilt ära võrsed (8-10sm) võtke neilt ära alumised lehed, asetage pikeerkasti niiskesse mulda, hoidke muld niiske ning viige õue kohta, kus pole tuult ega vihma. Külma ilmaga viige kasvuhoonesse. 2 nädalaga nad juurduvad ning nad võib välja istutada. Taimed õitsevad novembrini, kõige kauem varased sordid mis jõuavad avada kõik õiepungad.

PELARGOONID:

(kopitud tekst)

Igal suvel viskan nad välja suvitama, igal sügisel toon tuppa, lasen neil rahulikult õitseda (peale tuppa toomist õitsevad eriti meeleldi) ning umbes veebruaris nudin nad ära (jätan kahe lehekesega tüükad).Seejärel istutan värskesse mulda ümber. Ja nii kogu aeg, ei mingit erilist muret.
Tõsi, talvituvad nad maakodus, kus talvel on keskmine temp. +15, elamiseks vähe, aga paistab, et lilledele sobib.

Krüsanteemid

Saigi siis Paunvere Suurel Väljanäitusel ja laadal ära käidud. Hea laat oli. Suur ja asjalik. Nagu ikka.

Ostsin omale ühed krüsanteemid, ikka selleks, et hakata pead valutama sel teemal, et kuidas neid ületalve hoida. Mu vanaemal kasvasid ka ühed helelillad krüsanteemid aianurgas, talvitusid maas, ei taritud kuskile keldrisse. Vanaema lemmikud olid. Aga ma vist ikka viin selle iluduse keldrisse ja nuputan ka välja, et kuidas sealt pistikuid saaks. Oleks ju igati potensiaalne taim pärast tulpe.

Nii et hoidkem tollele punasele iludusele pöialt, et ta ikka vastu peaks siin minu juures.

Peab hakkama vist otsi kokku tõmbama

Tulbisibulaäri olen igal juhul lõpetanud. Viimased ülearused viisin naabrinaine I.-le, tegime nö. natuuravahetust. Mina talle sibulaid, tema mulle kurki.

Väga hea vahetus. Sain siis minagi natuke hapukurki tehtud, muidu oleks täitsa ilma jäänud. Ilmad on jahedad, ega sealt peenrast ei tule enam midagi.

Seetõttu otsustasin ka kõrvitsad tuppa tuua. Võimalik, et vara veel, et jagub sooje ilmu aga ma ei viitsi riskida. Külmanäpistust saanud kõrvits ei taha eriti hästi säilida. Et parem korjan ära ja rahu majas. Vihma ka sajab kogu aeg, sellist mõnusat aias toimetamise ilma nagu polegi eriti.

Aga siin mu saak on siis:

Päris uhke, mis?

Need rohekashallikate sordinimi on "Sdobnaja põshka", roheline triipudega on "Zimnaja sladkaja", oranzid on need pähklimaitselised, teist aastat juba meie aias aga need piklikud, vot need on mulle üllatuseks. Niisukesi imevigureid ma oodata ei osanud.

Nüüd nö. praktikas, kus kõrvitsad laua peal reas, ma neil kahel sordil pealtnäha küll vahet ei tee. Aga kui katki lõigata ja hammustada, siis on vahe küll. Muskatnaja on rohkem kõrvitsa moodi, pisut kiuline, maitselt kuidagi jahusem. Metsapähklikõrvitsal pole üldse mingeid kiude, ta on kõva, teda on isegi raske koorida, nagu pliiatsit teritaks. Aga maitse on nämm, see kõrvits on issanda kingitus neile, kes armastavad õhtuti teleka ees midagi näksida aga samas on juba mõlemad ülekaalulised (minust ja mu mehest on jutt siis)

Pärast kirjutan veel pisut neist seemneist. Mu lapsed kiusavad mind praegu, ei saa kirjutada, urrrrr.

Nagu Tallinna linn...

... ehk valgustaks tagamaid, et misasja ma siin viimasel ajal soiun, et miskit tehtud ei saa jms.

No vat. Ja alustama peaks sellest va peenrast, mis mul seal maja nurga juures pooleli jäi.

See pojengi-roosi-tulbi peenar on nagu Tallinna linn, ei saa iialgi valmis! Aga igal juhul me üritame ja pingeline ehitustöö, täpsemalt öeldes kaeve-, kobestus- ja künnitööd käivad juba pikemat aega. Lastega koos toimetades on tõesti nii, et iial ei tea kuidas päev õnnestub. Ükspäev edeneb töö ilusasti, mõni teine päev, nagu täna näiteks, jäävad tööd üsna pisukesteks. Enamuse ajast otsime hoopis kadunud kummikut, last või labidat.

Täna istutati maasse lauk Mount Everest, valged liiliaõielised ja White parrot tulbid. Need siis valgesse peenrasse.

Pojengi-roosi-tulbi peenra ühte otsa Weber's parrot ja teise otsa liiliaõieline Elegant Lady ja õuepealsesse U-peenrasse Orange Favourite ja hüatsindid.

See oli nüüd endale meelespeaks.

Midagi on siiski roosi-pojengi-tulbipeenras toimunud kah. Peenraäär sai valmis:

Kaua tehtud, kaunikene. Vähemalt ma ise arvan nii. Ja vaade teiselt poolt:

Veel ilusam!

Seekord oli Väike Poiss kivide tassimisel abis. Ta läks kohe nii hoogu, et lammutas mul pool seda piiret ära ja siis ladusime jälle üles ja siis lammutasime ja ...

ja vaade kaugemalt kah:

Kaugemalt foto tegin seepärast, et oleks aru saada minu kiviaiapeenrast. Kõrgpeenar saunaakna all on ju samuti osa sellest.

Algselt oli ikka plaan pildistada seda peenart alles siis kui kogu peenar ikka valmis on aga kuna arvata võib, et enne järgmise aasta maikuud ta ei valmigi, 100% kindel, siis tegingi pildid kohe ära. Praegu mu põhitöö ongi kaevamine seal kiviaia taga kujult pisut lopergusel kolmnurksel platsil. See on päris tüse töö, hoolimata sellest, et tegelikult olen seal sudinud juba kevadest saadik. Seal on ju kaks roosi, Linderhof ja Cisterciens. Siis kolisin kevadel sinna ka oma roosaõielise robiinia. Kahtlesin küll, et kuidas talle sobib niimoodi poolest saadik sirelipõõsas kasvada aga tundub, et meeldib küll. Ta on selle suvega päris ilusaks ja suureks kasvanud. Veel on seal 4 pojengi: Nymph, naabrinaise käest saadud tumepunane, Krinkled White ja Do Tell. ûlejäänud ruum jääb tulpidele. Ah jaa, üks hosta, Wide Brim leidis ka sinna koha. Ja siis on seal veel too roosaõieline astilbe, natike krookuseid (Pickwick) ja natike sügislilli ja natike kurerehasid. Ja kõige domineerivam siiani veel on seal peenras mairoos. Enam ma tal seal laiutada ei luba, enamuse kaevasin välja ja asustasin valgesse aiaossa ümber, järgi jäänud põõsatutte pügan. Pügan seetõttu, et ülejäänud taimne rahvas ka päikest saaks. Ja pügatuna on mairoos minu meelest sama tore kui ka laiutava ja metsikuna. Ainuke asi, mis kehva on, ongi see, et mairoose säilitades on see kaevamine seal nii pikaldane

°°°°°°°°°°°°°°°

Nii et jahh. Me muudkui teeme ja teeme, aga valmis ei saa suurt midagi. Ja nõustun 100% Thela jutuga , aia loomine pole mitte vähemtähtis ja annab oma loojale võib-olla rohkemgi just luues.

°°°°°°°°°°°°°°°

Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid.

Jah. Ja niimoodi suvi otsa!

Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis!

Enesekriitiline moment

Eile sobrasin pisut netis, tegin plaane ja nuumasin silma. Eks ma mõtlesin ikka nende va tulpide peale. Et kuidas neid peenardesse panna, et mis stiilis. Leidsin hulga huvitavaid aedu. Vaatasin neid prohvide kujundatuid aedu ja teisi ilusamaid ja paremaid ja jõudsin järeldusele, et olen ikka paras äpu veel aiandusmaailmas. Muidugi vajab iluaed suurt hoolt, see võtab aega ja vot seda aega meil napib. Kui tahetakse ikka nii suurt aeda majandada nagu mul, peaks kogu aeg, 24/7 kääride, kõbla või niidukiga mööda aeda ringi sebima. Ohh jahh

Eile leidsin tunnikese vihmavaba ja muidu vaba aja ja mis ma valmis sain siis? Panin ühe tulbisordi maha, sinna rooside Westerlandi ja Angela vahele. Ja teiseks kraapisin valmis pool meetrit peenra serva. Kõigest! Üks sort ja pool meetrit!

Takkapihta avastasin, et üks tulbisort on kadunud. Apricot beauty, varane lihtõieline. Deem! Kuskil pole! Ma tean, et ma võtsin ta üles! A kuhu ma ta panin siis?

Ma peaks vist oma aiablogi pealkirja ära vahetama. "Äpu toimetab" näiteks. Või siis "Naine kütab sauna ja solgib aias"