kolmapäev, 27. august 2008

Vihm ei olegi kõike rikkunud

Pisikene ülevaade valgest aiaosast:

Pisike sellepärast, et vihm on seal ikka päris palju laastanud ja valgeid õisi pruuni-hallikirjuks teinud. Karikakrad on peaaegu kõik vasta maad, nelgil ja gladioolidel õied lörtsis. Eks neid vihmakahjustusi on ka fotodel näha küll ja küll.

Muideks, seda chelsea choppi katsetaks vist pärl-hõbelehe peal järgmine aasta. Kohati. Kui ma nüüd ei eksi, siis üks aasta ma kogemata tegin seda juba. Esimesel või teisel aastal siin maal elades. Varasuvel lihtsalt niideti kogu plats üle. Tollal ma ei teadnud veel, mis taimi siia maha jäetud oli.

Üldiselt jäin oma valge aiaosaga rahule. Vahepeal, peale tulpe ja ploome, tekkis küll nö. tühi auk, täpsemalt öeldes, ükski valge ei õitsenud. Aga ega sellestki polnud midagi, sest erinevad, valged/hallid/hõbedased/hele- ja tumerohelised puhmad olid ka vägagi vaatamist väärt.

Mingeid uusi taimi sinna ei planeeri, noh, välja arvatud mõned sibullilled. Krookused, sügislilled, linnupiimad(kahte sorti) ja vist peaaegu kõik mu valged tulbid. Järgmisel suvel ehk näeb ka õitsemas valget sõrmkübarat (Digitalis ) , loitvat tulinelki ja margariitasid (Tasso white Bellis perennis ). Ja suvikuid sinna vist enam ei planeeri. Välja arvatud juhul kui võõrasema suudab end ise külvata. Ja kipslille (pojengi kõrvale) ja peiulille (pinna ravimise eesmärgil).

Ma ei saaks öelda, et valge aiaosa kuidagi üksluine või igav oleks. Vastupidi! Selline huvitavalt rahulik ja pidulik. Ja tasakaalustav.

°°°°°°°°°°°°°

Ja kuna eelmise, punakuldset värvi postituse lõpetasin punase ja kuuma supi retseptiga (vabandust, juhatasin sisse), siis lõpetan selle valge postituse kah ühe sobivas toonis ja temperatuuris toidu tegemiseõpetusega:

ostsime Novaluxi poest jäätise tegemise topsikud ja panime sinna sisse astelpajusiirupivett. Üsna kanget. Nii saab täitsa mõnusat mahlajääd. Hädasti oleks nüüd vaja ka kuumasid päikeseküllaseid päevi, et seda mahlajääd õues limpsida.

Üks nädal aega jutti päikest ja sooja? Seda pole ju palju tahetud?

teisipäev, 26. august 2008

Sügisene lopsakus

Tomatisupp:
kõigepealt kuumutada potis ribadeks lõigutud maitseköögiviljad (porgand, seller, juurseller) lisada kabatshoki kuubikud, tükeldatud tomatid, pisut jahu, soola ja pisut hautada koos supilusikatäie tomatipüreega (ketshupiga)
Siis lisada vesi, keeta ja maitsestada.
Juurde hakkida kuivanud saia, sai tuleb ka röstida. Lisaks ka riivitud juust ja hapukoor.

Suppi võib teha ka kanalihatükikeste või makaronidega.

Pereliikmete kommentaarid supile:
Mees_ imelik, liha pole sees aga nii hea maitsega!
Poiss_ ei mina sellist asja söö!
Tüdruk_ talle meeldis supi juures just see, et nii palju lisandeid sai supile lauas lisada. Mida ja palju ta seal sõi, seda ma küll ei tea.
Mina ise_ väga hea supp! Kindlasti teen varsti jälle!
°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Üha enam hakkavad mulle meeldima suured pooleldi metsistunud lillepuhmad. Mida rohkem üht ja sedasama taime, seda kaunima mulje lillepeenrad jätavad.



Ja see kollaste õitega honka daalia on mul ka hea leid. Otse suure toa akna all teevad tema naivistlikud päikese-õied tuju ikka heaks. Samuti ei karda daaliad neid vihmasid, mis mul siin gladioole, astreid ja tokkroose rikuvad. Artishoki uhked puhmad annavad kõik üksteise järel alla ja vajuvad nukralt külili.

Kahju küll. Tegelikult on ju alles augustikuu.

esmaspäev, 25. august 2008

Puhkus on vajalik asi

Kui inimene on väsinud ja närviline, kui aedniku käed on mullast korpas ja küüned katki, ning kannad paljajalu käimisest krokodillilised, kui lapsemamma ei saa öösel magada sest pisukesel tulevad hambad ja abikaasa norskab nagu tahaks oma norisemisega maja lammutada... vat siis tuleb asjad kokku panna ja sõita näiteks Toila puhkekeskusesse .Väga ilus, tore ja igati SUPER! paik.
Mitte ainult praktilises mõttes hea koht aga seal on ka vaeva nähtud välise kujundusega. Nii on juba kohale jõudes silmadel koht kus puhata. Ilusal ümbrusel.
Neil on seal kujunduselemendina ka äraütlemata tore puu, mis pimeduse saabudes ilusasti helendab. Sain õelt postiga ka selle ööpimeduses pildistatud puu:Ma ei hakka siin nüüd väga pikalt seletama, et kuidas me seal koos õega saunatasime, ujusime ja lasime end igatepidi mudida ja kohendada. Igal juhul me võtsime sealt mis võtta andis ja ükspäev läheme kindlasti sinna ka tagasi. Personal on seal fantastiliselt armas, sõbralik ja abivalmis. Ja kui saabus lahkumine, tunnistasime mõlemad, et oleme tõeliselt lõõgastunud ja mõnusad inimesed. Vastupidiselt minu abikaasale, kes seekord ei saanud kaasa tulla ja juba mulle järele tulles kukkus urisema ja torisema, et tema ei tea kus parkla on ja kus ta seda teadma peaks ja ... ahh igatahes üks väsinud ja närviline mees. Ka õde vaatas, et no see mees vajab küll hädasti pediküüri ja kuuma vanni, mis ta kisab, eks ole, keset ilusat päeva? Ja ükspäev ma ta sinna viin. Vägisi kui teisiti ei saa.Need fotod on nüüd merepoolselt küljelt. Väga ilus rahulik kujundus.Ühte ja sama taime palju-palju, antud juhul siis hostat. Väga kena. Silm puhkab ja vaadata on ehk rohkemgi kui sel juhul kui oleks siin kõik erinevad hostad.
Ja nende akende taga asub restoran, kus tegime õega ühe uneeelse napsu kuulates kuidas keegi Genni nimeline meesterahvas laulis. Ilusasti laulis. Tasus kohe kuulama minna! Meiega ühines ka kapten Visnapuu, kes ütles nii imetoreda toosti. Et maailmas on nii halbu inimesi kui ka häid. Halbu on õnneks vähe, ütles ta. Neid on tõesti vähe, kinnitas ta. Ja siis me võtsime heade inimeste terviseks.
Hommikul, lõunal ja õhtul sai selles restoranis täitsa head ja tervislikku sööki rootsi laua süsteemiga. Kõhu sai täis ja mõnuga!
Meil oli küll väga tihe ihuharimise programm kogemata kokku pandud aga natukese ikka sai ümbruskonnas jalutatud.
Siit viib otse puhkekeskuse tagant trepp randa:

Õhtul hilja jalutasime ka dendroparki. Ka seal oli vaadata küllaga. Tegemist siis endise presidendi suveresidentsiga, mis oli omal ajal ehitatud kellegi vene kaupmehe Jelissejevi poolt. Kahjuks oli siis juba üsna pime, nii et pilditegemine jâi ära. Aga te minge ja vaadake ise sest oma silm on kuningas!
Maja seal küll polnud, hävitatud sõja käigus kahjuks. Aga aed, selle kujundus koos vaateplatvormide, voolava vee ja mustriks istutatud pöetud ligustrihekkidega on vaatamist väärt. Klassitsistlikus stiilis. Ka hilisel ajal on seal hea jalutada, laternad annavad valgust.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Enne veel kui ma läksin tagasi oma toriseva meha ja armsate laste juurde, käisin ära ka paradiisis:Seal võlvide all on mitme basseini ja saunaga mõnusalt hämarad ruumid. Talveaias (mis pildil) saab kohvi ja veini juues, puuvilju süües puhata pärast neid saunu ja ujumisi.
Sai ära proovitud ka Jaapani saun, ehk kuum mineraalvee bassein, uskumatult mõnus! Ja bassein kus värvilised vetevood ja veealune muusika. Esimese hooga mõtled klüll, et mis see nüüd ikka nii väga ära ei ole aga tegelikkuses on see hiigla mõnus ja lõõgastav. Ma olin seal nagu troopiline kala vihmametsa soojas ja hämaras vees.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
No ikka hakkasin jutustama...
aga hea oli.
Ja üldse... aednikud, teate! Sügis on käes ja õige varsti on aiatöödega nagunii jokk. Arvestades seda niru suve... ojeeh
Kohtume Toilas, mineraalveebasseinis! Ma elan nüüd seal.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Ah jaa. Tagasiteel sai käidud ka Valaste joal
Jälle midagi ilusat! Uskumatu, et selline koht üldse Eestimaal eksisteerib!

teisipäev, 19. august 2008

Mis me see aasta saagiks saame?

Astelpajumarjad _ ohhohhohhooo!
Hea saak. Prooviks sai juba natuke korjatud ja siirupit tehtud. Küll oli hea kraam! Suhkrut kulub küll üsna tublisti aga tulemus on seda väärt.
Muud nagu ei mõista nendega midagi teha. Ühe pisikese pudeli likööri teeks ka vist veel. Noh et marjad koos suhkru ja viinaga pudelisse ja seisma. Üks aasta tegin vaarikatest. See oli küll väga nämma jook.

Punased sõstrad _ hea saak, nagu ikka. Enamus läheb mahlaks, osa on juba tarretiseks tehtud.
Mustad sõstrad _paar purki moosi, ülejäänud sügavkülmas.
Tikrid _ niru saak. Jäi üksnes söömiseks ja paar tikrikooki on ka tehtud.
Maasikad _ poleks vihmasid, oleks ilmatu suure saagi vist saanud. Mulla peal kasvavad marjad ilma peenravaibast multshita mädanesid kohe ära.
Õunad _neli õuna? Seitse õuna? Ühesõnaga, saak olematu.
Kreegid, ploomid, pirn, madalkirss _ ei miskitki see aasta.
Herned _ isegi peenra kõrval söömiseks jäi väheks. Supi sisse ei jagunud üldse.
Kikerherned _ selle aasta suvised vihmad neile kasuks küll ei tulnud. Jääme vist saagita. Nõme.
Juurseller _ päris okei saagi saab vist. Korra juba võtsin ühepajatoidu sisse ühe. Väga mõnusa maheda maitsega ja parajas suuruses.
Lehtseller _ OO MY GOD! Kes kurram käskis mul seda taime nii palju külvata? Mida imet ma sellega teen? Supi tarvis piisab täiesti ühest lehtsellerist toas lillepotis, nii kui lehe võtan, tuleb kaks asemele. Kuhu ma panen selle peenratäie lehtsellerit nüüd? Ei tea, äkki loomaaias mõni loom armastab lehtsellerit?
Aedoad _ saak niruvõitu. Varasem külv annab rohkelt saaki, hilisem vindub- paar kauna varre otsas.
Spargel _ saaki muidugi pole veel, esimese aasta külv alles. Külvasin, muide niimoodi, et lihtsalt suskasin maasse ilma igasuguse eeltöötluseta. Kaks sorti on ja üks idanes 100% ja teine vist umbes 60%. Mul sellest küll ja küll
Basiilika _ võib saagiga rahule jääda. Koristatud saaki kahel korral. Kolmanda korra saab vist veel. Ja ühe taime toon vist hiljem potiga tuppa ka. Et saaks värsket võtta.
Salat _ hea saak oli, igati võib rahul olla.

Till _sisse tehtud koos soolaga ja samuti on kuivatatud. Ilus saak. Liigagi palju sai teda.

Kurk _ enam-vähem paras saak. Sisse ikka saab üht-teist tehtud. Ja värsketki on küll. Taimi kimbutas vist kah see hahkhallitus või mis iganes. Üle ühe mädanesid pisikesed kurgid ära.
Kõrvits _ ilusad suured taimed, õitseb ilusti aga kui vähegi ilma veel antakse, saame ÜHE kõrvitsa. Asi seegi.
Arbuus _ ainult isasõied. Saak null järelikult
Melon _ oleks varem ette kasvatanud, saaks saaki vist küll. Taimed kõik pisikesi punne täis. Praegusega saak null.

Sibul ja peet (tootsi peenrast) _ uskumatu küll aga need x-aegsed seemned idanesid ja praeguseks on tipp-topp taimed. Eriti sibul.
Tomat _ kaks taime. Ûks kollane kobartomat, teine tavalisem punane. Saak on üüratu kahe taime kohta. Erihooldust pole taimed saanud. Ju neile siis sobib see kole vihmane suvi.
Kabatshokk _ hoolimata sellest, et osa vilju tuleb hahkhallituse tõttu eemaldada, on saak meie pere tarvis küllaldane. Viljad on suured ja maitsvad. Taim ise on pisut üle meetri kõrge.

Praegu elangi selle tähe all, et nuputan kabatshokist aina uusi ja uusi roogasid. Tavaline pajaroog koos liha ja maitsetaimedega _ värvilt jäi hirmus roheline aga maitses hästi. Selline tunne oli, et nagu sööks tulnukat.
Siis muidugi grillimine ja praadimine.
Ükspäev proovisin nö. praevardaid. Curry ja soolaga maitsestatud kanalihatükid vaheldumisi paprika, lillkapsa, porgandi ja kabatshokilõikudega. Väga hea oli.Järgmiseks proovin vahvleid teha.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Lubadused uueks aastaks:kindlasti peaks proovima lillkapsa kasvatamist, samuti võiks olla ka üks porgandipeenar. Lillkapsaid pole varem proovinud. Porgandid olen aga miskit pole välja tulnud. Esimesel aastal pidin porgandid jagama mingi kärbsega ja teine aasta oli väga kuiv; porknad jäid niruks. Sihuke jama tüütab ära ja selle tõttu polegi rohkem kasvatanud.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

HURRAAA! Helistasin loomaaeda ja tuleb välja, et elevant ja ahvid armastavad sellerit väga! Ei lähegi mu töö hukka! Nii tore! Saab hoopis elevandile! Nii vahva!

reede, 15. august 2008

Üks on ilusam kui teine


Praegu on ilus ja huvitav aeg. Järjest ja järjest lisandub uusi õitsejaid. Õnneks leidsin ka oma märkmed tokkrooside kohta. Nii tean enamikku sordinimesid. Hea on ikka teada!

Lugesin Hilise ja Kôögikata komme ja jätkan juttu:

Lisan veel, et too must tokkroos on kahemeetrine, teised lühemad, umbes 1,5 meetrised.

Tokkroosid tahavadki kuivemat, toitainevaesemat ja kõrgemat pinnast. Ja kevadisi ümberistutamisi nad ei taha. Juur on neil väga pikk. Minu aia olud sobivad tokkroosidele üsna hästi. Seevastu näiteks päevaliiliad on minu aias hädas. Kasvavad küll aga ei kipu nii vohama nagu mõnel teisel.

Ma nüüd ei tea aga minu meelest on minu aias taimede õitsemise ajastusega kõik ok. Esimesed astrid alustavad küll jah aga eks august ju ongi käes. Daaliad (samuti esimest suve mu aias) on nuppe täis. Sügisastrid on alles tagasihoidlikud, nuppe pole näha. Õitsevad veel jorjenid ja päevakübarad, need vana-taluaia sorti. Köögiviljaaias moonid ja lillekastis kressid ja begooniad, Ja roosid ja peiulilled. Ei ole miskit kurta, tibes-tobens!

Eelmin,e aasta oli küll nii, et peale pojenge tekkis mingi imelik pikk ligi kuu ajane roheline igavus. Eks sellepärast hankisingi kressid, need pea suvi läbi ilusasti rõõmsasti õides!.

kolmapäev, 13. august 2008

Minu liilia

Ma ei tea liiliaist midagi. Absoluutne null. Mul on olemas isegi üks raamat nende kohta kuid pole seda kunagi lugenud. Liiliad on minu meelest liiga uhked ja kuninglikud minu aia jaoks. Ja minu jaoks. Mul pole valget klaverit, millele asetada kristallvaasi roosade liiliatega. Selle tõttu on minu aias siiani kasvanud vaid kahte sorti liiliaid, see teada-tuntud oranz ja lilla martagon. Neid võib Eestis ka metsikuiks pidada. Kusjuures martagon metsistub küll hästi.
Eelmisel sügisel, kui plaanisin oma valget peenart, tekkis aga tahtmine sinna ka üks liilia panna. Paningi. Idahübriidi "Siberia" No vat.
Eks ma kaevan ta sügisel välja ja kingin õele kasvuhoonesse. Minul pole kasvukasse küll mõtet lilli panna.
Inimene õpib kuni elab.


Copy-paste Muhediku aiablogist:

Idahübriidid õitsevad samuti suve teisel poolel, samal ajal trompethübriididega. Kuid kasvutingimuste osas on nad väga nõudlikud ja kapriissed. Heaks kasvamiseks vajavad nad happelist kasvualust, poolvarju, õitsemise ajal KUIVA mulda, NIISKET õhku ja kuni 30 kraadist KUUMUST. Niisuguseid tingimusi meie oludes neile avamaal luua pole võimalik. Enamasti siiski on meie augustid jahedad (eriti ööd) ja vihmased. Mõni aasta on neid ju võimalik aias imetleda, kuid siis nad ka kindlasti hukkuvad. Et neile luua sobivaid kasvutingimusi, tuleks neid kasvatada kasvuhoones, piisab tavalisest külmkasvuhoonest. Kui aastaid tagasi ärimehed reklaamisid neid kui meie oludes väga vastupidavaid ja pikaealisi sorte, siis jätsid nad märkimata, et siiski mitte meil ja selle vea parandamine nõudis suuri jõupingutusi. Üks neist kutsus mind isegi oma aeda, et ma veenduksin idahübriidide avamaal kasvatamise võimalikkuses. Teda külastades aga nägin ma, et nad kasvasid tal eraldi lavades lõikeõite müümiseks..... !!!! Ka see on ju katmikala-, mitte avamaa lillekasvatus. Asi ju polnud selles, et mul oleks hirmsasti õigus pidanud olema, kuid niisugused eksitavad reklaamid kõigutavad kõigi puukoolide ja lillekasvatajate usaldusväärsust ja petta saanud aiaomanik ei tea enam, mida osta, mida mitte. Veel eelmisel aastal nägin ma ka vale tõlget - orientaalhübriidid olid tõlgitud aasiahübriidideks. Sibulaid ostes peaks jälgima eelkõige, milline nimetus on neil pakendil.Kuna aasia hübriidide ilusaid sorte on palju ja neid on väga värvilisi, on eelkõige nemad, keda võiks aedades kasvatada kui kuival ajal on olemas võimalused nende kastmiseks.
Liiliate kasvatamisel võiks meeles pidada järgmist:
1. Liiliasibulaid ei tohi peale ülevõtmist kuivatada, neil puudub sibulat kaitsev välimine kest.
2. Liiliasibulate istutussügavus ja mulla reaktsioon olenevad sordirühmast.
3. Sibulate vahekaugus üksteisest oleneb sibula ümbermõõdust
4. Liilia ei talu seisvat vett sibula ümber ja on VÄGA tundlik põua suhtes.
5.Istutamisel peaks eelistama väikeseid sibulaid, neil on veel pikk elu ees ja nad kohanevad uute tingimustega paremini. Loobuda tuleks mehhaaniliste vigastuste ja haigustunnustega sibulatest. Peale istutamist on vaja liiliat kasta (ka kuival ajal sibulaid maha pannes)
6. Liiliatele tuleks kohe valida alaline kasvukoht, nad ei salli iga-aastast ümberistutamist.
7. Liiliate kasvatamine konteinerites erineb kasvatamisest avamaal.
8. Liilia ei vaja liigset väetamist, see on sageli tema haigestumise põhjuseks.