teisipäev, 16. aprill 2013

Saabus soe


Täna saabus soe ja lumi sulab kohinal. Kogu aed on lumikellukesi täis ja peenrad värvilisi tulbininakesi.


Hommik oli külm, vihmane, kole ja hambaarst puuris ja pigistas. Otseses mõttes. Kui sealt eluga minema sain, mõtlesin küll, et oo õudu-õudu, mis päev see täna on?!. Aga ennäe, päike tuli välja, soojendas ilma, kraapis suuremad peenrad lume alt ja sikutas tulpidel ninad punaseks-pikemaks. Rõõm!
Koer on vaimustusest segane: see ju tema elu esimene kevad. Sa süda, kus on lõhnu, kus on avastusi. Päev otsa istub õues, lippab rõõmsalt edasi-tagasi ümber maja.
Ega ma ise täna teistmoodi olnud. Kõndisin ühe peenra juurest teise juurde, kontrollisin, kus vähegi ligi sai, eelmise aasta pistikute saatust. Tundub, et enamik neist on täiesti toimivad-tegutsevad. Juhhei!

Vaata, kui lahe kivi on järgmisel pildil!



pühapäev, 14. aprill 2013

Katse-eksitus meetodid nr.2/2013


Kuni õues möllab pori,
kuni ilm on pilves-kuri,
istub aednik aknalaual,
istutab seal kaua-kaua
rohelisi jupatseid

Sain vist fb-st idee proovida taimede istutamist kilerulli. Kuulnud olen sellest võttest küll aga ise pole viitsinud seda varem teha. Kuna mul on see aasta aga lobeeliataimi terve hektari suuruse põllu tarvis, siis miks mitte järgi proovida. Iseasi, kas lobeeliaile selline viis sobib.




Lõikasin kilest piimapakendist kaks pikka riba, pudistasin sinna mulda, asetasin ettevaatlikult pisi-pisi taimekesed sinna ritta. Pealmiseks kihiks sai veel pisut mulda ja siis keerasin õrnalt (ja see polnud üldse lihtne!) kogu kupatuse rulli. Rull tuli paraja suurusega, mahtus ilusasti vanasse kohvikruusi sisse.
Järgmine pilt on tehtud paar päeva hiljem:


Kui pärast rullikeeramist oli taimenutsak üsna nutuse välimusega, siis nüüd on nad kõik end väga toredasti sirgu ajanud. Nii et eks varsti saab teada, kas sellise meetodiga on hea omale rõdukastililli kasvatada. Muidu iga lobeelianutsakut potikesse istutada .... nooo halloo! kuhu ma panen nad kõik?




kolmapäev, 10. aprill 2013

Tasapisi ta tuleb ...


Tsiil tegi otsa lahti ja mina jätkan mõnuga. Ikka selle va kolepiltide leidmise ja jagamisega. Ja pole ma selles midagi nii kindel, et need nii väga kolepildid on. Sest pole praegu midagi toredamat, kui see, et talv ikka oma minekust vähegi märku annab. Kuuseheki serv on lagedaks sulanud. Tekitab mõtteid, et sinna võiks sügisel varakevadisi sibullilli torkida. Neid kõige varajasemaid.



Pildistades kuuseheki serva, oli selja taga hoopis selline pilt:


Meetri kõrgune lumehang. Ilus valge küll ... aga ...
Rodopeenra ots on välja sulanud. Mul olid männioksad rododele peale visatud. Piilusin neile "teki" alla, Baden Baden on minu meelest väga ilus, tasapisi valmis juba tegutsema


 Aga valget kanada rodo on mingi kurjategija närimas käinud! Igavene jama. Eks ma pean ikka mingit palsamit sinna näritud kohale panema aga nii peenikese oksakese puhul selline närimine küll hea ei olnud. Mis arvate, kas lõikan üldse maha?


Kolmas rodo on alles lumehunniku all, unine. Aga välja olid sulanud ka mõned sõnajalad, mustikavars, pohlalehed ... vai oli see leesikas?

Kui te siit Kesk-Eesti poolt peaksite lähipäevil mingit ilmatu suurt kärakat ehk pauku kuulma, siis ärge väga ehmatage. See olen lihtsalt mina, kes suure kevadeigatsuse kätte on pauguga lõhki lennanud.
Lähen pikeerin mõned lobeeliad, ehk hakkab kergem ...

teisipäev, 9. aprill 2013

Kevadise kärbse hingeelu


No mis asi see on? Ma küsin teie käest, et mis asi see on?
See oli eilane ilm ja ma tahaks tõsiselt teada, mida paganamat see tähendama peaks? Vahepeal lükati kelli vaid tunnikese võrra edasi, keegi pole palunud teda tagurpidi käima panna!
Nii et kes seda tegi, palun pange kohe õigeks!

Kevadise kärbse tunne on. Et oleks nagu kevad ja nagu pole ka. Uimaseks teeb selline asi. Ärkad aknalaual päikeselaigus, et oooo Aafrika ja vot siis näed aknast sellist vaatepilti:


Need kaared seal lumistel piltidel on mu punutud korvide sangad ... korvi kõrgus oli umbes pool meetrit. Oijah.
Egas midagi. Väike lohutussöömine st lohutustoiduvalmistamine abiks ikka.
Hakkasin katsetama oma miniatuurseid hautamispotikesi. Esimesena läksid potikestesse lõik kanafileed, porganditükid, kergelt läbikeedetud riis ja maitseained. Pisut vett ka.
Vesi mühises potist välja aga tulemus polnud paha, jättis väga tervisliku toidu mulje. Ja ega rasvainet ei kasutanud küll.
Teisena proovisime magusat. Tagurpidi õunakook. Alla puhastatud õunatükid, peale purukate ja kui kook ahjust välja tuli, asetasime shokolaaditükid kuumale koogile sulama. Ahh, vat see oli nämmadi-nämm. Ja paras ports korraga seal potikese sees.



Kolmandaks proovisin midagi hästi lihtsat. Toore kartuli tükid alla, kalakonserv peale (skumbria õlis oli maitsvam aga tuunikalapudi soolvees käis kah), paar sibulalõiku ja peale katuseks lõik juust. Vat see oli maitsev ja sellest ma nüüd edaspidi elangi. No toorsalatit ka ikka kõrvale ka.


PS.: esimene talvine taimekasvatus on oma vastuse ka saanud. Üks agaav, mille spetsiaalselt õue jätsin, sulas lume alt välja. Aga vastu ta ikka meie talvele ei saanud. Nii et agaav meie kliimas ikka ei talvitu.

teisipäev, 2. aprill 2013

esmaspäev, 1. aprill 2013

Umbmääraste tibusammudega kevade poole


Kevad ei taha nagu tulla. Praegugi tuiskab akna taga lund. Aga ükskord tuleb see kevad nii ehk naa, järelikult tuleb valmistuda. Tellisin Aiamaailmast portsu seemneid ja mõned juurikad. Muidu oli väga imekena paki sisu, välja arvatud sinise floksi juurikas ei näinud küll eriti aktiivne ja eluline välja. Aga no mulda ma ta pistsin, ehk "ajab jalad alla". Pojengijuurikad on küll väga ilusad. Veel tellisin salatiseemneid, kähar- ja nuikapsaseemet, melonit, tilli, maisi ja kurki. Kurgiseemned peavad minusugusel alati kapis olema, muidu tuleb kurgi külvamine jälle liiga äkki.
Need imelikud potikesed saatis mulle firma Bakker kingituseks :) Päris vahva. Kui see talv lõppude lõpuks läbi saab, hakkame nendes rabarbrikooke tegema. Selliseid tagurpidi purukattega. Nii et iga laps saab oma käega natuke küpsetamist proovida.
Ohjah. Tuleks juba see kevad koos rabarbriga ... no kuhu ta jääb?