Kevad 2011, ringvaade

Aeg teha pisike ülevaade selle aasta kevadistest oludest. Ideaalne aeg selleks. Eile saime juba mõnusasti aiapingil jalga kõigutada ja natukene päikest võtta. ;P
Tegelikult ka! Meie ammune plaan, teha vanast õunapuust aiapink, sai teoks!

Varem oli ta selline: link. See on see vana õunapuu minu hukkaläinud ürdipeenra kõrval.
 Neljaharuline.

Esialgu on seal nüüd paganama lage, sest see puu oli seal ainus varju andja aga tooli taga kasvab mul kenasti too korea seedermänd, loodetavasti saab temast kunagi uus vari. Muideks, eelmisel sügisel ostetud mustast männist sai hoopis hiirepere ületalve toit. Ainult otsatutt oli järgi jäetud.

See võtab muidugi aega,nooh, see seedermänni varjuandjaks kasvamine, võimalik, et siis tuleb juba uus pink välja nuputada. :)
Praegune maastik ja ümbrus on muidugi päris "tore" pildistamiseks. Liiga palju kuskil trambid, siis on maa nagu sea songermaa. Aga sellegipoolest on kevad mõnus, ülimõnus. Kauaoodatud kallikene!

Ja minu redised on kasvuhoones stardivalmis! Hästi vahva!
Ja mägimännid, mis lume alt välja ilmudes on madalamad kui muru, ajavad end ilusasti jälle püsti:

Ja lumikellukesi on hulka palju:

Ja ka krookustel ja silladel on värvilised ninad väljas. Ja roosid on selle talve ilusasti üle elanud. Ja kuldnokk lendab, sota-pota nokas, meie linnumajade vahel. Valib, et kumba võtta. Jeeeeeeiiih, kevad!
Omapärane kevad tegelikult. Sellist polegi siinmail veel näinud.

Kohati paks lumi maas ja kõrval täiesti sopavaba maa, mine vai riisuma. Need, muidu nii igakevadised loigud ja veed on see aasta täiesti olematud. Meil muidu oli siin ikka päris mitu kohta, kuhu tuli kevaditi purdeid ehitada. See aasta ei suurt midagi! Hea kevad on.
Taimed on 99% kõik talve ilusasti üle elanud. Ja eriti uhked on mu kaks hiidlauku tiigi äärses peenras. Tiik ise on vaid aimatav lume all. Üks serv on väljas, seal näitab oma rohelist pisike ubaleht. Vahva! Ehk läheb õitsema kah see aasta!

Kevad on tore aga teeb soodaks ... :)

Kevadel saab lõnga värvida. Miks mitte. Igasugust pahna vedeleb igal pool, muidu kasutut kraami. Paned aga koos lõngadega potti ja tuleb igasuguseid värve. Ma isiklikult ajan kollast praegu taga. See ülemine nahavärvi toon on saadud naabri vahtra otsas kasvavast puuhabemest, keskmine valge on naturaalne, lihtsalt võrdluseks fotole seatud ja kolmas on õunapuukoored ja tsipake curry-pulbrit.
Ja tegeleme linnuvaatlusega. Alumisel pildil püüdis mees fotole kohaliku nurmkana. Meie kandis on neid päris palju. Hiljem kui hein juba kõrgem, siis ikka ehmatavad meid: tõusevad parinal otse kõrvalt hainu seest lendu.

Praegu patseerivad kahekesi vanal kompostihunnikul. Tea, mida nad sealt leida loodavad.
Nii et jah, kevad on tore aga teeb soodaks. Ma ükspäev käisin linnas, väisasin ka aianduse poodi, et osta kott hüvamat mulda pikeerimiseks. Viskasin loomulikult pilgu ka seemneletile. Võtsin mingi viguri-siguri ja brokolipaki. Ikka kevadiseks varaseks salatiks, mis muud. Näppu puutus ka pakk riisiseemnetega aga omast arust panin selle riiulile ilusti tagasi, et ahh, ei hakka mina jandama.

Aga siin ta on! Kevadiselt sooda peaga ostsin pakikese ikkagi ära. Alles kodus avastasin. Nii et see väide, et mõni seeme-juurikas või muu ronivat ise kaasa, on täiesti õige. Tõestatud.
Selle suve esimene aia-katsetus on alanud. See suvi kasvatame riisi. :D Tulge sügisel pudrule!

Igakevadine kohustuslik lumekellukese-poripilt. :)

Esimene lilleke meie aias polnuidki lumikelluke. Hoopis metsikud võõrasemad, pärit vist küll eelmisest suvest. Hästi säilunud, lilleprouad. Nende kõrval on vaeseke mini-kääbus-mägimänd lame nagu latakas vastu maad. Eks sulav lumi pressis. Aga nooh, pole hullu, küll toibume.
Ka kaktus on latakana vastu maad aga tundub, et temaga on ikka kõik korras.

Kõik aiarahvas vaatab unise näoga mulle vastu sealt lumeteki serva alt ja pobiseb: ära lärma, las ma veel viis minutit tudin. Jube uni on veel. Ei tule silmad lahti.
Ainult lumikelluke, väetatud made in metskits väetise poolt. :), on igati ärkvel ja mõnusa olemisega.

Viimane pilguheit paksule lumemassile.

Tagaplaanil paistab see mänd, mida mul on plaanis pügada, eks algus on juba tehtud ka. Ja teises nurgas on meite väike kadakas, eeskujuks kõikidele ülejäänuile. Ainus puuke, millele pole sulav raske lumemass mõju avaldanud. Seisab sirgelt.
Ise eriti ka õue ei kipu. Seal pole midagi teha kah. Lumi on märg, peal ei kanna. Lapsed on pool tunnikest õues ja kui tuppa tulevad, väänan neist ämbri vett välja.
Ma teen hoopis pitsi. Eestimaiselt villast ja tagasihoidlikku pitsikangast. Päris tore tuleb välja

Tulbinäitus Türil.

Kommenteerin ja samas kahjatsen natuke, et kõiki ei pildistanud. Aga nad lubasid mingi pilt-nimekirja koos sordikirjeldustega igale näitusekülastajale saata. See oleks neist tõesti väga armas.

 

Salmon Parrot. Alles avaneva õiega papagoitulp.Mulle meeldivad papagoid eriti selles õitsemise staadiumis kui õis on oma täisküpsuses ja õielehed on uhkelt lokkis ja kõik värvid, mida tal pakkuda on, uhkelt näha.

 Rococo on mul aias täiesti olemas ja ka siin blogis vist rohkem kui ühel fotol. Mulle meeldib tema täidlane värv, küps olek. Õues peenral ei mõju nende südamepunane värv teps mitte agressiivselt, pigem majesteetlikult nagu punane sametrüü kuninga õlgadel.

 

Dynasty. Oooo milline roosa pilveäär, baleriini tüllseelik ja mannavaht! Õrn, armas, õrn.

Ninja. Pildistatud õievärvi pärast. Mul vist seda värvitooni polegi :( See on parandatav!
 

Escape.Väga armsad ja salapäraselt lehtede varju hoidvad. Täiuslik bukett täiuslikke punaseid tulpe! Üldiselt eelistan ma pika tugeva varrega tulpe kuid end lehtedesse keeranud häbelikud tulbi-iludused pole põrmugi vähem köitvamad. Vist minu lemmikud selles kollektsioonis.

Aaaah! Täiuslik värv, imeline kuju! Milline õis! Double Price on vist mu lemmikuimaist lemmikuim selles kollektsioonis!

 

Erna Lindgreen. Roosa ... :)

 

Ad Rem`s Beauty. Püüdis pilku ilusate toon-toonis värvidega. Nagu küps virsik! Vist minu lemmikud selles kollektsioonis. ... :P

Kingston, narmasõieline karvapea. :) Mul muidu narmasõielisi eriti polegi. No natuke on muidugi aga mitte palju. Mulle meeldis Kingstoni õievärv, ilus priske roosa. Selline sobiks hästi mu hanerohu vahele soleerima.

Candy Prince püüdis pilke oma õrnarmsa värvitooni ja krookusesarnase õiekujuga. Vist minu lemmik selles kollektsioonis. Tulpe oli tegelikult hulka rohkem, mina pildistasin neid, mis mulle ühel või teisel moel enam meeldisid. Või siis teisel põhjusel. Nagu näiteks järgmisel fotol olev Weber´s Parrot peenras kasvades mulle sellist rohekaskollast ilmet ju eriti ei näitagi. See poolnuppus olek kestab avamaal liiga lühiajaliselt selleks.

Charmeur. Klassikaline iludus.

Ja minu väikese printsessi lemmik: Foxtrot. Aga nende juures ahhetasid paljud naisisikud, mina kaasa arvatud.
:)

Tulbist kui tulbist, mitte kui müügiartiklist.

Kui meie kolmekesi Türile jõudsime, oli tulbinäitus juba alanud. Algul oli küll plaan, et lähen üksi aga lapsed tõotasid mulle pühalikult, et püsivad loengute ajal vagusasti kuss, nii võtsingi nad kaasa. Seal oli välja reklaamitud mitu töötuba, lootsin neist mulle lapsehoidmisel abilisi. Ja mul ei tulnudki pettuda.
Panime jopid garderoobi ja esimesena imetlesime lasteaialaste lillepilte. Väga ilus näitus oli, muideks! Mis sest, et pisikeste laste tööd, hingega tehtud, suurepärased pildid!

Kohe sealsamas sai ka ise värvilise liiva abil ilusaid kaarte teha. Proovisime ka kohe seda tehnikat. Lihtne aga ilus!

Järgmises töötoas sai tulbimaale imetletud ja ise pisut vilditud ja joonistatud. Lapsed olid südamega asja juures. Kumbki sai tulbimärgi rinda ja mitu ilusat pilti joonistatud. Seal oli küll vitraazi töötuba ka aga sellest hoidusime pisut kaugemale. Lihtsalt aja säästmiseks. Ja niigi oli tegemist küllaga!

Mina kasutasin oma ootamatult saabunud vabadust ja tutvusin kõrvalruumis üles seatud ekspositsiooniga. Ajatatud tulpidega Hollandist ja Nurmikost (kohalik st. eestimaine aiandusfirma)

 

Tulpidest eraldi teen teise postituse veel, oli palju tähelepanuväärset.
Tulbid vist seetõttu ongi nii populaarsed, et nad pakuvad mängulusti. Nii vist võiks seda kõike tulpidega seonduvat nimetada. Nendega saab igasugu asju teha. Ajatada keset paksu talve (kujundlik) näituse tarbeks, kasutada ära värvi, suuruse ja kuju erinevusi, kujundades huvitavaid kompositsioone ja mustreid peenardele. Kasvatada neid nii ohtralt, et sületäite kaupa tuppa vaasi tuua. Miks mitte, proovida ka aretustööd?!
Esimesele loengule ajatamisest jõudsin vaid nö. "lõputiitrite" ajal. Sellest on kahju
Teisel loengul (Mati Rang ja tulpidest, nende haigustest ja sordirühmadest) istusime ilusasti kõik kolmekesi reas ja kuulasime pead viltu. Tüdruku jaoks oli paigal istumine küll paras piinapink, ta mul rohkem praktika inimene. Sibullilledest sai fotosid vaadatud (suurel ekraanil) (Türi kultuurimajal on fantastiline loengu-ja kinosaal!), sellele elasid mõlemad kaasa. Nägin paari huvitavat kevadist sibullille mida S.Savisaare juurest otsima minna. Sinna Savisaare juurde peab tõesti kevadsuvel retke ära tegema. Mitte ainult kui aias vahtija ja taimede ostja, mul oleks vaja kohe ühest ja teisest asjast kõnelda ja tarkust juurde vaja!!!
Algul kui kuulsin, et just 1. aprillil toimud tulbipäev, mõtlesin ka, et omapärane kuupäev. Et sibulatega praegu ju ei kauple ja aedades peenarde vahel ei jaluta. Et äkki jääb lahjaks? See näitus neil? Aga ei! Just õige kuupäev. Aprilli algul on just hea rahulik aeg, mil mõtteid koguda ja ühiste huvidega inimestega kohtuda, et mõtteid vahetada või tarkust ja ideid juurde saada. No teate: segajaid pole. Muidu äkki taanduks liigselt kommertsile ja kauplemisele aga praegu oli kogu tegevus mõnusalt intelligentse mekiga. Nii et saime seal mõelda tulbist kui tulbist, mitte kui müügiartiklist. Sest aeg-ajalt tundub mulle, et elu toimub tsüklis: projekt_reklaam_müüginumbrid_maksuamet_prügimajandus. Teate, mulle see ei meeldi ja aiaelu tegelik mõte kaob kusagile varju ja olematusse.
Hiljem pidi veel mingi loeng tulema iiristest aga seda me ootama ei jäänud. Vaatasin lihtsalt, et laste jaoks oli aeg küpseks saanud kodu mineku tarbeks.
Tegin hulga fotosid enim meeldima hakanud tulpidest, neist teen järgmise postituse.
Ja hea üritus oli. Loodame, et mitte viimast korda. Aitäh korraldajaile!

Täna on Türil tulbipäev!

Äärepealt oleks maha maganud! Ma ei tea kus ma elanud olen?! Miks ma alles nüüd sellest teada sain? Õnneks saan oma tegemised vast ikka ümber tõsta ja seal ära käia. Oooooh