Mõned nädalad tagasi saabus meie majja ometi kauaoodetud ahi. Nüüd käib selle aurukatla ümber paras tants. Nimelt mõtlesime tsipa raha kokku hoida, et mees krohvib ise ahju ja lisab proua nõudmise järgi ilukive.
Nojah. Ahi on nüüd olemas. Augud ahju kõrval on kah minemas. Ahjuga oleme rahul, tõmbab hästi ja isegi peotäiest pilbasteste põletamisest võttis seina soojaks.
Pilti praegu ei lisa. Pole nimelt kindel, et millist sodihunnikut toas pildistama peaks, et jääks tõeliselt illustreeriv pilt.
Aga ega ma ei jorise. Vaatepilt on praegusega juba päris ilus. Ja tuba on soe. See on peamine. Ja õhtuti saab telku asemel põlevat tuld vahtida. Huvitav, miks on see vaatepilt nii hüpnootiline? Et muudkui vahid ja nagu polegi ühtegi kiiret tööd, põhjakõrbevat putru või tolmuimemist vajavaid riiuleid, muudest kodustest surimuridest rääkimata.
PS.: kassil läheb hästi. Kurgualuse ravisime terveks. Täna kaalusime - see paks kass kaalub mul nüüd juba 6,3 kilo. Aijeerum, mõnele mõjub haige olemine paksuks tegevalt. Kilo on selle aja jooksul juurde võetud. Aga kõrvade ravi läheb ikka edasi. Seal on ikka mingi jamps sees.
1 kommentaar:
soe jutt, aga ahju tahaks ikka näha :)
Postita kommentaar