A tegelikult ikka on ka. Nimelt on see ikkagi huvitav kogemus, kui köögilaud on lookas õuntest, pirnidest, marjadest, seentest ja tomatitest ja kurki neetu. See ainumas kurgike nädalas tuuakse hellalt kasvuhoonest, kooritakse valvsa pilgu all (no et liiga paksu koort ei võta - mida raiskamist?!), hakitakse lõikudeks ja siis kõik mekivad ja kiidavad, et ahh, kui hea. Nagu kalamari, peenike roog. Huvitav vaheldus nendele aastatele, kui kurki tuuakse ämbritega tuppa, keegi neist eriti ei huvitu, ainult perenaine võtab kurke marineerides kergelt kumava jume ja viimased visatakse lihtsalt minema.
Heh, delikatess, roheline kurk.
Jajah. Aga ploome meil ei ole. Selle asemel on need seltsimehed:
Oletatavasti arukuklased. Looduskaitsealused suht tavaline liik. Nemad on vallutanud minu taga-aia, kus on mu valge peenar ja ploomipuud. Ja ploomipuukeste juured on täis nende lehetäikasvandust, et susi neid sööks. Võtsin ühendust keskkonnaametiga ja nad soovitasid, et parim oleks neid kolida veebruaris-märtsis. Kolimiseks pidada tegutsema keegi FIE kah, kes siis appi tuleb. Muul ajal pole suurt mõtet, neid ei saa kõiki kätte. Ja siis nad jätkavad oma elu minu aias, hooldades oma "piimakarja" minu ploomipuude juurtel.
Ehk siis järgmine aasta unistame ploomidest, see aasta supleme seentes. Ja suitsukalades. Sest mehele hakkas mu kalasuitsetamise eksperiment meeldima ja plaanib praegu lestadele järgi minna. Jajah. Kuniks on rohelisi lepalehti.
6 kommentaari:
Meil pole sel aastal üldse midagi peale alõtšade, põud tegi ikka täitsa puhta töö. No õunu paistab tulevat.
Siis sul on hea rahulik :) ei ole vaja midagi marineerida, kui just ise vabatahtlikult seeni koju ei too
Ma polegi kunagi midagi marineerinud, sest ma üldiselt ei söö marineeritud asju, magu ei võta neid hästi vastu. Kuna magusat ka ei söö, jäävad ära ka moosid-kompotid.
Kahju, et need tegelased päris aia lähedale oma elamise sisse seadsid, kuskil eemal oleks nende tegemisi ju päris huvitav vaadata. Pead ikka selle suure kolimistöö ette võtma.
jama küll, eks siis peadki neid kolima hakkama muidu vallutavad lossi ka ära :(
Ma küll ei tahaks kolimisega talve oodata. Kui piisavalt elujõulise koguse sipelgarahvast koos vähemalt ühe emaga ümber asustatud saaks, siis ju võiks oma missiooni sooritatuks lugeda. Lapsed tahavad ka ploome süüa. Samal ajal võiksid igaks juhuks mõne uue ploomi istiku juba praegu sellest suurte sipelgate kuningriigist kaugemale istutada.
Postita kommentaar