laupäev, 29. märts 2014

Operatsioon "Liivakast".


Liivakast sai viimasest liivast tühjaks veetud ja esimesed risud said kasti sisse veetud. Kordamööda trampisime lapsega koos sees, et risu ikka ühtlaselt jääks. Ma nüüd praegu küll kahtlen, kas salateid sinna istutada on ikka hea idee. Käivad mul siin aias ju igasugused. Linnud sirtsutavad jms. Aga siis külvame suvelilli. Ja äkki mõne imeliku kõrvitsa. Ja ehk tuleb veel mõni idee. Nii et aiandamise-rõõmu saame igal juhul.
Ülearuse liiva tarisin hunnikutena püsikupeenra kõrvale. Tiigiäärse hunniku hõivas poiss, ehitas sinna mingid rallirajad jms. Hiljem jääb see liiv peenra keskelt läbi jooksva jalutusraja jaoks. Põnev ikka.

Aga kevadine värske õhk on kange. 




4 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

kevadised põnevad tegemised kõigil käsil, aga kevadine õhk on vist kange jah, kui päeva lõpetaisn, oli keel pehme :D imestasin siis, et misasja, no nüüd selge pilt

MUHEDIK ütles ...

Põnev, mis sealt lõpuks koorub :)

Tsiil ütles ...

Vägadi ilus kast on. Ma olen palgihaige :) Salatit võid ikka panna, võrreldes poesalatiga sisaldab ta ainult kasulikku :)
Saad värvi ja värki, kuniks suvililled kosuvad.

Mönus, mönus, kewad käes.

mustkaaren ütles ...

Praegu on nii meeldivalt palju igasugu salatisorte. Elan Sinu ettevõtmisele hasartselt kaasa.
On kange jah. Mul võttis mitmeks päevaks jalad alt ja põletas kõritorud ära.
Ahjaa, loodan, et kasti ontigudel raskem ronida kui tavalises peenras meie kalleid salateid õgimas käia.