neljapäev, 27. märts 2008

Kes ajas lume maha?

Tunnistan ausalt: see olin mina. Mina olen kõiges süüdi! Kogu see lumehunnik ja miinuskraadid: kõik mina-mina-mina.
Minu elu käib nn. Murphy seaduste järgi. Alati on käinud. See tähendab, et alati kui mul on koristamata, tulevad külalised. Kui maja on viimse nukataguseni läikima löödud, ei tule kedagi. Üksnes poriste jalgadega koer tuleb tuppa ja mees oma saepuruga.
Võileib kukub alati võipoolega vastu maad ja kui ma lokid pähe keeran, hakkab järgmine päev sadama.
Sel talvel on kolmel korral tulnud miinuskraadid ja lumi. Ja seda just kohe pärast seda kui ma avastan, et mul on mulda vaja. Külvamiseks-pikeerimiseks, postiga tulnud juurikate hoiustamiseks jahedas ruumis jne.
Nojah.

Ja mina, kellel on ilus mullahunnik õue peal, ostan oma mulla poest.
Kaktuste ja toapalmide muld plataanidele, ülejäänud lepivad turbaseguse mullaga.
Ühe koti kanakaka komposti võtsin kah. Soovitati begooniale nö. istumise alla pista. Nii neil mõnusam.
















Ja siin on minu tubane kasvulava. Taimed seal sees on veel üsna pisukesed, värskelt pikeeritud. Hea on, et selline võimalus on, aknalauad on juba okupeeritud. Teine rõdukast rändab ka õuest teise korruse rõdupiirde külge, saab veel kohta kuhu omi taimi potitada. See on igati õnnestunud taime potitamise koht. Esiteks on seal valge ka ilma lisalampideta ja ka kass ei roni sinna tempusid tegema. Ta nagu ei kipugi niiväga pottidesse asjale, kuivõrd hammustab niisama taimi (maitseb?) ja kaabib käpaga potist mulda välja (kobestab?) Igal juhul oleme me kassiga väga erinevate töömeetoditega aednikud ja ühte aeda ei mahu me mitte.

3 kommentaari:

Mari ütles ...

Tore, et ka sina natuke süüd endale võtad, ma just arvasin, etmina olen süüdi, kuna terve talve olen iga päev paksu ja pehmet lund soovinud:D

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Aga see on hea, et ta lõpuks tuli. Muidu unustame üldse ära, et milline see lumi on.

Kadakas ütles ...

Oi, kui mõnus tubane peenar!

PS. Ma võin ka tükikese süüd kanda võtta - Murphy järgi on üsna tõenäoline, et meie kaotsiläinud lumelabidal on asjas oma roll. Terve talve seisis ilusti keldris ja mingit lund ei tulnud, aga eile, kui end keldrini uuristasin labidat seal enam polnud. Lastega peres muidugi juhtub, et asjad vahel jalad alla võtavad, aga tavaliselt on neid tunduvalt lihtsam üles leida...