pühapäev, 30. detsember 2007

Vaade vanale aastale.

Ja saabki kohe-kohe üks aasta jälle otsa.
2007.-l oli küll nii palju igasugu tegemisi, et ei oskagi praegu täpselt meenutada, et mis ja kes. Palju oli kõike, rändamist, remontimist, aias möllu ja lapsetegu. Kõike oli ja küllaga. Väga viljakas aasta, ühesõnaga.
Mõni päev tagasi tegi esimene hüatsint õie lahti. Rõõm küll, tal lausa kaks õisikut. Kui mu mälu mind ei peta, ostsin 5 hüatsindi sibulat. Kõik erinevat värvi. Kaks neist läksid õue peenrasse, ülejäänud kolm ajatamisele tuppa. Nüüd siis huvitav oodata, et mis värvi need teised kaks tulevad.
Hüatsinte pidi üldse lihtne ajatada olema. Ses mõttes, et suht lollikindel. Eriti võrreldes teiste sibullilledega. Krookused on ka oma õieotsad juba välja ajanud, näha on, et tumesinised, aga ideaalset õit sealt vist ei tule. Ah, eks näeb paari päeva pärast.

Veel sellest vanast: kilkasin küll, et pole iial end veel peale sünnitust nii hästi tundnud kui seekord. A pisut vara sai rõõmustatud. Olen praegu kohe eriliselt uimane ja kuidagi niru. Väsinud olemisega. Lömmis. Seetõttu ei oskagi miskit arvata ei möödunud aastast ega ka uuest aastast. Et mida uut võiks oma perele, iseendale või tuttavaile soovida. Küsisin siis mehe käest, et mis oleks tema uue aasta lubadus, et paneb ehk mulgi mõtted jooksma. Mehe uue aasta lubadus oli, et ei jookse naise juurest minema. No mis sa kostad? Iseenesest muidugi kena lubadus uueks aastaks aga ma olen uimane küll aga kas sel teemal juba kunagi ei olnud juttu, et mitte ainult aastaks vaid koguniste hulka kauem? Ah, eks uuel aastal klaarime seda asja.

Muideks, see hüatsint lõhnab iga päevaga üha enam ja enam. Alguses ei saanud arugi, et lõhnab ka üldse või. Praegu võib lõhna nautida juba meetri kauguselt.

Veel vanast: nojah, nagu ma ütlesingi, et mäsu oli sel aastal kõvasti. Ausalt öelda, tahaks et uuelgi aastal jätkuks sama sebimine. Mulle selline elustiil täitsa sobib. Et muidu nagu kodune aga siiski väga töine. Eks Pesamuna sünd teeb esimese poolaasta kindlasti väga tasaseks ja uimaseks selle meie elukese siin. Aga hiljem libiseb sujuvalt ehk jälle vanadesse rööbastesse ja elu muutub segaseks ja muljete rohkeks nagu oli 2007

Ja kõikidele oma blogisse piilujatele sooviks ka kõike head ja ilusat + muidugi seda, et igav ei oleks! Peamine jah, et ikka igav ei oleks! A ise ma lähen nüüd magama, sest kogu mu perel (va. Poiss, sest tema naudib koolivaheaega Mamma ja Papaga) on juba kuivad püksid jalga pandud ja nohiseb ilusti magada. Mida minagi siin vahin.

Kommentaare ei ole: