pühapäev, 18. november 2007

Asjalikult

Ajatamisest edasi:
ei raatsinud rohkem oodata, tõin segasibulanõu jahedast panipaigast välja. Kraapisin natuke märga turvast nõu pealt vähemaks, veendusin, et nõus on vaid terved sibulad. Hästi ettevaatlikult muidugi. Need valged otsad kuuluvad krookustele. Väiksemalt on näha ka nartsissid ja üks allesjäänud tulbisibula otsake paistab ka.
Toppisin sibulate vahele mõned väetisepulgad. Seejärel segasin muruseemne mullaga ja puistasin potti, pealmiseks kihiks.



Tänaseks on ta mul paar päeva aknalaual seisnud. Minu meelest on sibullillede otsakesed silmnähtavalt kasvanud, nartsissi otsad on roheliseks läinud.

No nii.
Seintega on mees teisel korrusel peaaegu ühele poole saanud.
Siia võiks tekitada selle nö. polli ehk küsitluse, et ei tea, mis juhtub enne, et kas
* mees saab teise korruse valmis?
* mina saan jälle emaks?
* sibullillede pott läheb õitsema?
Elus peab ikka progressi olema.

3 kommentaari:

Kadakas ütles ...

Oi te olete ikka nii tublid! Mul pigem selline "karu talveunes" aeg.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Noh, ma eelkõige ikka iseendale.Ja arvata on, et eks varsti jõuab talveuni meienigi. Mis teha, aastaaeg selline.

mustkaaren ütles ...

Meie peaaednik l2x kaugele elvamaale raha teenima... st aega pole. Kyll on hea teada, et qskil elavad inimesed, kes igal juhul oma aia eest hoolt kannavad. Ole tubli!