teisipäev, 11. mai 2010
Uskumatu küll, ...
... aga meie pooliliolevas tiigis, kus vesi juba sees, on ka elanikud tekkinud. Vesikirp ja ujur. Kustkohast? Kaevust? Vihmaga? Maad mööda roomates? Teisi tiike läheduses pole.
esmaspäev, 3. mai 2010
Öökülm
Täna öösel oli öökülm. Mitte kõige hullem aga maa oli ikka valge ja krõbisev. Jooksin kohe kasvuhoonesse toda katse-tomatit vaatama. Aga õue jõudes leidsin, et ilm on täitsa soe, päike paistab, mõnus! Ja hurraa-hurraa, tomat on ilus ja terve! Tegelikult pabistasin rohkem selle pisikese viinamarja pärast, mis nii pungi täis. Aga ei ole talgi viga!
Tegin siis niisama väikese jalutuskäigu. Küll on ikka hea kui aed on selline suur ja täis erinevaid nurki, soppe ja istandusi! Päris mõnus on edasi-tagasi trampida, üle vaadata kõik varju- ja kõrgpeenrad, taga-aia valge peenar, kasvuhoone, istandus koos tiigrisabakuusega ja uus aiatiigi auk. Muudkui käin ja käin ja ikka on midagi vaadata!
Ja uus ülesanne mulle! Istandusse tuleb üks korralik istumise koht tekitada! Niikaua kuni tiigiga tekib seisak (pole kilet + Deia süsteemist tuleb ka aru saada ja praktikas rakendada), võib selle peale mõelda. Ja teiseks ootavad suvised sibullilled, peamiselt hollandi iirised maasse panemist. Jajaa. Tihe tööpõld laieneb! Jõudu mulle!
Aga see on lahe! Mulle meeldivad aiatööd!
pühapäev, 2. mai 2010
Tihe tööpõld.
Täna algas tiigitegu. Mina, selle plaani teoreetik, torkisin labidaga maad, et näe, kaeva siit nii ja siit naa, et seal nii sügav ja selles servas madal kallas, et siia ma panen ubalehe ja sinna ma tahaks võhumõõka. Ja Mees, kui selle plaani praktik, tõmbas joone ette ja asus mätast eemaldama ja auku kaevama.
Väike Abiline tegi tokiga vihmaussidele auke. Nii kaua tegi kuni Mees pani talle ühe vihmaussi peo peale. Siis oli uihh kui jube ja vihmaussid võisid edaspidi ise omale auke teha.
Tegelikult olin mina ka ikka töine. Tiigi kõrvale jäävas peenras oli ju ka vaja korda luua. Väiksemad ja liiga jalgu jäävad taimed istutasin mujale või konteineritesse. Hiljem hea neid istutada kuhu sobilik on. Ühtlasi sai sealt kausitäie topinambureid krõbistamiseks.
Pole meie peres just sagedane toit, no ei viitsi kohalik perenaine neid pesta ja koorida!
Aga teised olid tublid ja koorisid hoolega mätast, enamik sellest läheb kõik ürdipeenra jalgraja parandamiseks.
Eks nagu oli ju ette teada, see jalgrada vajub. Vastu ootusi on ta vajunud vaid jupiti. Suured lohud on sees. Aga nüüd sai palju mätast, millega muretult ja lihtsalt parandada saab.
Uskumatu küll aga Mees sai aiatiigi augu valmis nagu hopsti!
Järgmiseks on siis minu kord. Teen serva korda. Ja samas tuleb see basseinikile asi välja nuputada. Ja see, et mis põhja pehmenduseks hea oleks. Lugesin siis igasugu tekste, ühes kohas soovitati mätast. Miks ka mitte! Hea odav vahend! See basseinikile hind paneb küll kukalt kratsima.
1 ruutmeeter seda kilet maksab 50 kuni 200 millegagi. Nii et peab ikka poodi minema ja oma silmaga üle vaatama, et milline see kile täpselt on. Umbropsu nii kallist asja küll osta ei saa!
Koer vahtis ka huviga pealt. Arvab vist, et tehakse koera ujutamise vanni. Ühekordse kasutamisega. Sest need küüned! ...
Ahh, meil on ka varuplaan. Kui ehitus läheb metsa ja miskit välja ei tule, siis teeme soo. Ajame turvast täis ja hakkame jõhvikaid kasvatama.
laupäev, 1. mai 2010
Märksõnad: kaev, kõrg ja varju.
Kodukana kombel jahun ma siin blogis alailma lastest, lillekestest ja käsitööst, ning unustan üldse kõikvõimalikud aiasse puutuvad tähtsad faktid kirja panna. Nimelt juba 2 aastat tagasi puuriti meie maile uus kaev:
Kaev tuli koos MASU-ga, nii et puurauk jäi lihtsalt seisma ja ilusamaid aegu ootama. Ma ei tea, kuidas MASU praegune globaalne seis on, igal juhul on meite küla mehed end kosutanud ja võtsid nõuks kaev korda teha. Eks seda mõjutas vist seegi, et talve lõpul langes vanas kaevus veetase, nii et naabrid jäid sootuks veeta. Nii et praegu on siis aktuaalne kaevu ehitamine siin krundil:
Minu Abikaasal tuli kevade alguses mingi kaevamise hoog peale. Kaevas ühe jutiga kõik peenramaad, istutas hulga puid ja põõsaid ja kaevas ka selle üüratu augu, et kaevutegu jätkata. Sellepärast ma siin planeeringi aiatiiki, et ikka milline ja kuidas ..., no enne kui Mehel kaevamise hoog ära läheb, et saaks ikka tiigiaugu kaaa!
Ülearune pinnas ja muld lähevad samas kõrval oleva kõrgpeenra jätkuks ja paranduseks. Paras meeter, poolteist kuni jasmiinipõõsani saab peenart pikemaks teha.
Mulla pärast me isegi natuke kaklesime! Mina tahtsin seda kohe peenrasse, mees aga tahtis muruplatsi siledamaks tegemiseks. Esialgu on tunne, et minu võit ja enamiku mulda saan omale! Tore, sest kõrgpeenar isegi on kuidagi künklik ja kohati lohkus. Seda enam tuleb selle peenraga pisut tegutseda, sest nüüd on see mu köögiaknaalune peenar, lisaks pügas Mees ka toda jasmiini. Nii et praegu pole köögiaknast vaadates nagu miskit erilist ilusat vaatepilti. Hoopis lopergune maa, kännutüükad ja vanad kõrred.
Varjupeenar seal kõrval on esialgu üsna unine veel. Näha on, et enamik taimi (v.a. hostad aga nende jaoks ongi vara) on siiski tip-top ja selle kasvukoha sobilikuks pidanud. Sügislillede leherosetid on nii lahedad ja õige pea saab kullerkuppe imetleda!
reede, 30. aprill 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)